Kertu juba kohe-kohe neli kuud

No mis siin ikka. Juba neli kuud. Nagu Jana oma facebooki lehel kirjutas: "mis me teeks ilma lasteta? Me ei saaks arugi, et aastad lähevad". Tal on tuline õigus.

Kristjan lõpetas lasteaia

23. mail sai lasteaias käimine Kristjani jaoks ametlikult läbi. Pidu oli igati tore ja lahedalt välja mõeldud. Tunnuslause "Tahaks lennata" viitas lennukitele ja lendajatele. Lapsed registreeriti kenasti lennule ehk kutsuti ükshaaval saali ja pidu algaski. Alguses ikka natuke kurb-armsaid lugusid suureks saamisest ja kooli minemisest. Aga siis tuli õnneks õhtujuhiks üks rohutirts, kes viskas nalja nii lastele kui ka lastevanematele. See tõmbas pinge maha ning õhtu oli pigem tore kui kurb.Tegin mõned pildid ka. See, et pildid on kord sinisemad, kord punasemad tuleb sellest, et üritasin ikka ava ja muid tehnilisi näitajaid fotokal käppida. Osad pildid läksid ikka puhta aia taha ka :)

Ei saanud jätta pildistamata juhataja Tiiu lahedaid punaseid sukkpükse. Ja kingad on ka väga lahedad.













See ongi see vahva tegelane rohutirts, kes oskas suhelda nii lastega kui ka vanematega muutumata lamedaks või labaseks. Tänu sellele tegelasele sai ikka nii mõnegi suutäie paksu naeru naerda.

Oma "meeletust" fototehnikast olin kaasa võtnud liiga ägeda toru ja nii ma ei saanudki tervet rühma pildile. Aga poja sain ikka pildile. Kui sügisel tundus rühmapilti vaadates, et Kristjan on kasvus teistele järgi jõudnud, siis kevadel tuleb taas tõdeda, et on poistest ikkagi kõige väiksem.

See oli väga lahe tort. Nagu TLC kanalilt kohe! Seest oli küpsisetort ja pealt martsipanivaap. Laste nimedega pliiatsid olid tehtud suhkrumassist. Prrrr.....!!!! Aga ok. Ega iga päev ka sellist sööki ei söö. Lasteaia lõpp ikkagi.

Ja siit lähevad teele heeliumiga õhupallid, mille nööri otsa olid seotud laste välja mõeldud ja kirja pandud soovid. Kes soovis häid hindeid ja kes häid sõpru. Igatahes siirad ja lihtsad soovid, kas pole?!

Veidike Kertut ja Kirket- õekesed

Tegin mõned klõpsud. Kertu on siin peaaegu 2,5 kuud vana, Kirkel vanust 4aastat ja 4 kuud.

Siin me tüdrukud toimetavad. Ikka tahaks väikeset õekest süles hoida, aga viimane ei arva sellest midagi :) Jonn läheb millegipärast lahti. Esimeseks abivahendiks on ikka lutt ja siis emme.

Tegemisi

Vaatamata sellele, et vardaid ei õnnestu just üleliia tihti kätte võtta, sain ikka enne talve lõppu Kirte retuusid valmis. See tegumood on üsna populaarne ning internetist täiesti leitav. Algne muster on pärit siit.See oli vist ka esimesi kordi, kus ma midagi mustrilehe järgi kudusin. Tavaliselt kipun ikka veidi ratsima ja tulemus ei ole enam see. Nüüdki proovisin pea kolm-neli korda omasoodu alustada, aga silmade arv ei hakanud palmikute jaoks klappima. Siis loobusi, võtsin "retsepti" ette ja hakkasin näpuga järge ajama ja kuduma.

Kasutasin ringvardaid, kuna ma keeldun tavaliselt kudumit moel või teisel kokku õmblema. Nagu pildilt näha, siis taguots istub täitsa hästi :)

Päriselus meeldib mulle küljelt jooksev palmikurida veidi rohkem, kui pildilt paistab. Allääre tegin ekstra pikema, et ka järgmisel talvel vajadusel jalga saaks panna. Preili Järve on muidugi tänulik klient ning valmis ema kätetööd meelsasti kandma.

Munadepühal munade värvimine on meie peres juba traditiooniks saanud. Käiku lähevad ikka sibulakoored, kruubid, kuuseoksad.  Muna värvimise peaprojektijuht on ikka Jaanus olnud. Mina käisin ringi ja tegin mõned pildid :)

Siin hoiab suur vend Kristjan oma pisikest õde Kertut. Viimane naudib täiega. Üldse on Kristjan kõva lapsehoidja. Lasteaia oli ta teatanud, et käib õde nii päeval kui öösel lutiga varustamas, kui Kertu peaks jonnima hakkama. Päris elus nii just ei ole, aga pojast on kõvasti abi ikkagi.

No ja siis, kui juba tundus, et kevad hakkab tulema, tuli hoopis 8. aprillil kõva lumi maha. Kuna päike käib teistmoodi kaarega, kui talvel, siis oli terve päeva ka hoopis teistmoodi valgus. Ei saaks öelda, et ei oleks olnud ilus.