Sunday, May 27, 2007

Esimesed maasikad ja murelid on sellel hooajal ära proovitud.
Tõsi ta on, et kui juba kaubanduskeskuste ust juures maasikaid müüakse, tasub külastada mõnda turgu. Sest seal on sama kaup pea poole odavam. Täna jõudsime otsapidi Õismäe turule ja mina mureli leti ette.
Mõnus oli, ostsin nii mureleid kui ka maasikaid. Ikka tasa ja targu natuke, et maiku suhu saada. Maitsesid hästi. Ilmselt saab minust nüüd tihti turu-klient. Eelmine aasta sai Jäneda talupäevadelt isegi korv ostetud. Nüüd pole muud, kui korv käevangu ja turgu. Ja kaubelda ma mõistan nagu valge juut :)

Wednesday, May 23, 2007

Hea on kuuluda. Kuulumisvajadus pidavat ka üks suuremat sorti vajadus olema.
Mina tunnen, et ma kuulun. Noortekotta. Kuigi elumuutustega olen koja aktiivsemast elust veidi eemal, on sõbrad-kontaktid-head inimesed ju ikkagi iga hetk olemas. Nii juhtus tänagi.
Helistasin Merikesele sulaselges maksuküsimuses. Kui olime mu murest rääkinud ja ka lahenduseni jõudnud, ütles ta: helista ikka, kui sul muresid on. Seda oli nii soe ja hea meel kuulda.
Aeg jälle tibu strateegilised mõõdud ja toimetused kirja panna.
Kaalu 9,1 kg, pikkust 74 cm, hambaid 8 tükki.
Nüüd on käpuli käimine ka lõpuks täiesti selgeks saanud. Ja juba hakatakse ennast ka istuli sättima. Kui ta istuma panna, siis ta ikka istub, aga üsna ebakindlalt.
Püsti aetakse ennast eriti diivani peale ja siis tahaks kohe ka kõrgemale ronida. Aga keps on ikka pehme ja erit issi peab natuke aitama ning vupsti ongi tibu diivanil- lähemal pultidele ja ajalehtedele. Ja siis jätkub tegevust juba kauemaks.
Kui meil oleks plaanis vaadata mõnda telekanalit, siis arvab tibu, et tal on mingi muu kanali vaatamise soov. Ei lähegi palju aega, kui mingi suvaline pult on vajutamisele reageerinud ning telekas näitab põnevat siniste joontega tibu lemmikkanalit. Kannatust on sellel väiksel sellil ikka küllaga. Ennem loobume meie teleka vaatamisest, kui tibu.
Ajalehti on ka tore rebida. Tibu on selgeks õppinud "ei tohi" ütlemise ajal pea raputamise. Ja siis ongi tegevus selline: mina ütlen "ei tohi lehti rebida", tibu raputab pead ning tõmbab aga suurima mõnuga järgmist lehte ribadeks. Muidugi tuleb naer peale :)

Monday, May 14, 2007

Käisime Paide Rallit sõitmas. See on üks huvitav üritus. Nimetus on küll ralli, aga võistluse tegelik sisu on täpsussõitmine. Eesmärk on etteantud kiiruskatse läbida võimalikult täpse ajaga ja kõiki liikluseeskirju järgides. Vahet ei ole, kas võistleja jõuab finisisse 20 sekundit hiljem või varem, ühe palju karistuspunkte saab ta ikka. Infoks on ainult trassi joon ja keskmine kiirus. Kõigepealt tuleb see joon kaardi pealt üles otsida. Lisaks on soovitav kaasa võtta hambaniiti, et trassi pikkus ära mõõta ja mõõtkava järgi kilomeetriteks arvestada. Ja siis võib minna sõiduks.
Sellel aastal tabas algajaid ikka tõeline õnn. Nad tulid esimest korda, arvates et see on ikka ralli ja vaja kiiresti sõita. "Töö käigus" sai asi selgeks ja kolmes kiiruskatsest võitsid kaks. Kusjuures erinevus õigest ajast oli 0,01 ja 0,03 sekundit. Kogenud rallisõijad ei suutnud ära imestada, kuidas see on võimalik. Ega nad isegi olid veidi kohmetud.
Aga seekord oli vist esimene aasta seitsmeaastase ralliajaloo juures, kui lõhuti ka autosid. Mehed läksid ikka väge täis ja nii üks aed maha niidetigi. Autol ka mõlk sees. Õnneks jäid kõik osavõtjad terveks. Ja õnnelikuks.
Veebruaris kirjutasin oma blogis, et meil käivad kitsed akna taga mustikavarsi nosimas.
Laupäeva, kui läksi Jaanusele lennujaama vastu, sõitsin mööda Laagri koolist. Vaatasin, et mingid mehed viskavad ja lennutavad kooliõuel võrku. Mõte käis peast läbi, et mida need kalurid ometi siin kooli õues nüüd oma võrkudega tuulutavad. Aga pöörates veel kord pilgu sinnapoole nägin ka jooksvaid politseinikke ja lõpuks ka peasüüdlast- üks õnnetu kits oli tulnud inimelu kaema ja kooliaia sisse lõksu jäänud. Ja need ei olnud muidugi mingid kalurid, vaid sulaselged loomapüüdjad. Ja võib olla oli see üks meie aknatagustest kitsekestest...
Kristjan tegi lõpu minu agrikultuurile. Kiirelt ja lihtsalt ja väga pühendunult.
Tibu ajab ennast nüüd ju iga vähegi toekama asja najal püsti. Ja nii ta sinna tillikasvatustünni äärde sattuski. Lõppu kujutate nüüd juba vist ette. Aga ühel hetkel ma näen, kuidas tibu on selle tünni ääres püsti, kogu kasvav tillimajandus käeulatuses ja nopib minu niigi kiduraid tillihakatisi paari kaupa mulla seest välja. Tehes seda väga asjalikul moel. Lahe sell.

Friday, May 11, 2007

Kurtsin kogu aeg, et mul on niiii palju raamatuid. Aga tuleb taaskord välja, et kõik on suhteline.
Nüüd, kus mul on uus raamaturiiul sõna otseses mõttes seinast seina, jagub minu olemasolevatest raamatutest ainult mõne riiuli peale. Mine või poest uusi juurde ostma.

Monday, May 07, 2007

Kristjan on just praegu selles eas, et ronib igale poole. Küll mööda püksisäärt, küll mööda diivanit. Ainult piisab pisikesest huvist ja juba ta tuiskab.
Ükspäev jäi millimeeter puudu, et ta oleks kukal ees põrandale kukkunud. Aga õnneks keerasin ma just siis ümber nurga ja jõudsin ta kinni püüda. Kummaline- ema ja laps on justkui miljoni hõbelõngaga omavahel seotud.

Mulle meeldib tegelikult, et mina olen samamoodi oma emaga seotud. Igavesti.
Nüüd on küll kuri karjas. Ma ei pääse enam enda mariajurjevna.blogspot.com peale. Ei lase sisse ja kõik.
Ega ei jäänudki muud üle, kui uus blogi teha.
Aga vanal aadressil saab ikka vanu lugusid lugeda http://mariajurjevna.blogspot.com/