Sünnipäev

Huvitav kuu see september. See on esimesi kordi, kui ma hakkan siis oma sünnipäevale mõtlema. Tegelikult on sinnani aega pea kaks kuud, aga juba hirmutab mind mõte järjekordsest vananemisest.

Üks mees

Ta keerab torude otsa segisti ja vaatab pärast kasutusõpetusest järgi, kas viimane on ka õigesti kirjutatud. Ta integreerib köögimööblisse gaasipliidiplaadi ja elektriahju. Just eile lõi jälle jupikese tuulekasti. Praegu haub plaani hakata saunaahju ehitama. Ta pani majale ette kõik uksed ja aknad. Ta teeb jõuludeks mooritud seapraadi. Ta teeb suuremateks suveüritusteks kaasa ühepäevasoolakurke. Kui tööpäeva õhtul enam mingit head söögimõtet ei tuleb, siis teeb tema kõige parema piimamakaroni supi. Tänu temale teen mina talveks moosi-kompotti. Aga tema teha on tomati-sibula-pipra-äädika lihakaste. Ta võtab lapse ja läheb temaga õue terrassi ehitama. Kui just peab, siis vahetab ta lapsel mähkmed. Õhtul panem meie pisikese tegelase voodisse ja valvab, et ta piima ära jooks ja magama jääks. Ta tuleb minuga jalutama või koja üritustele. Ta on lapsega kodus, kui mul on vaja minna kodust välja.
Lubage esitleda- minu abikaasa.

Hinnašokk

Käime tänu heale söögile ikka aeg-ajalt Pirital TOP-i restoranis söömas.
Täna oli jälle see päev. Hirmus oli mu üllatus, kui hakkasin arvet maksma. Võtsin väiksema prae, natuke mahlajooki ja ikka arve üle mõistuse suur.
Ja kujutage ette. Üks tavaline klaas mahla maksab 22 krooni. Ja siis mulle meenus, et olime Jaanusega sellest rääkinud, kuidas söögikohtade käive tulebki just joogist. Tühja see päevapraad. Kui inimene juba lõunat sööma tuleb, võtab ikka mingi joogi ka. Pole ka ime- klaas piima maksab tavaliselt 8 krooni kanti.
Selle 22 krooni eest saan ma poest ligi 2 liitrit mahla, nüüd ainult klaasikese. Ma olin ikka täitsa lödi ja see mahl ei maitsenud enam sugugi hästi.

Hiljem sain pinkalkulaatori õnnilikuks omanikuks. Maksis 190 krooni. Kui see oleks kullast, siis ma saan aru, aga see plönn.......

Kaks hinnanuga korraga. Olen löödud.

Eelmisel korral seatud eesmärgid täitusid ca 20% ulatuses. Kui niigi palju. Nõrk.
Eile oli uue elu esimene päev. Eesmärke ei julge seada. Vaatame, mis aasta lõpuks tuleb.
Tegelikult natuke varem. Detsembri alguses on ball. Peaks ennast oma ilusasse musta kleiti ära mahutama. Jõudu mulle. Aitäh.

Üks sissekanne tekkinud olukorrast. Täna oli minu silmadele esimene kord näha, kus laps ise põrandal püsti seisma tõusis. Ja siis seisi jalad laiali vajumas ning varbad krõmpsu minemise ääre peal päris pikalt.
Ju siis olid enne jalatallad liiga ümmargused, et seisma hakkata.
Nüüd ei ole ka esimesed sammud enam mägede taga.

Teretoredada lapsevanemad. Praegu, peaaegu sügisesel ajal on lapse riidesse panek paras peavalu. Hommikul lähed välja, on kraade 9. Tuled lõunal koju on juba 19. Katsu siis hakkama saada.
Aga muidu oleme me Jaanusega ikka toredada lapsevanemad. Õue minnes on raske lapsele selgeks teha, et kindad on vaja kätte panna ja et igasugu veega täidetud topsikud, mis õue peal vedelevad, ei ole mängimiseks.
Aga see viimane just eriti põnev ongi. Kutt läheb ja leiab vee ning unustab ennast sinna mängima. Selle asemel, et laps kuhugi mujale paigutada, et ta päris ihupesuni märjaks ei saaks, toimime me hoopis vastupidi. Nimelt tuiskab emme kööki, et veekannuga liiter vett keema ajada. Kui nii on läinud, siis läheb issi ja valab keeva vee sinna anumasse, kus tibu parasjagu mängib. No et lapsel ikka tore põli oleks......

Sügis tuli eile. Siiani oli hea rahulik- läksid kodust välja, lükkasid varbavahed jala otsa ja minek. Nüüd hakkas vihma sadama ja mul varbad kohe ka külmetama. Sai tummisemad jalanõud kapist välja otsitud ja kohe häda ka käes. Varbad ei ole harjunud nii tihedalt üksteise vastas olema. Kohe mingid villid punnis püsti. Ja varbaküüned ei taha ka kuidagi ära mahtuda.....