Lestaroog

Et pere õhtuks söönuks saaks, siis tuleb võtta umbes viis lesta. Neid võib lasta tuua kas Raulil Hiiumaalt või soetada Mustamäe tee kalaputkast.
Kalad puhastada, lõigata pooleks, laduda vormi kihiti sibula, või, soola ja kiluvürtsiga. Vormile kaas peale ja siis kas päris ahju (nagu meie täna) või lihtsalt ahju küpsema. Nii umbes 20 minutit. Kõrvale võib keeta kartulit või süüa leiba. No õlu on muidugi boonus. Ja siis on pärast sööki tunda, kuidas kõht nurru lööb....

Tarkus

Olen kuulnud igasuguseid tarkusi- Kui kaotad, ära kaota õpitud. Või kui saad aru tehtud veast, siis hakka seda kohe parandama. Või usalda jumalat, aga lukusta oma auto. Või ära topi oma nina teiste asjadesse. Või suhtu armastusse ja söögi valmistamisse hulljulge andumusega. Ja nii edasi.

Üks tõetera, mille jõust ja väest ma reedel aru sain, kõlab nii- Õpi iga päev midagi uut.
Kui ma olin tööalaselt ennast ületanud ja teinud enda jaoks ära võimatu, siis energia, mis ma sellest sain, kestab veel tükk aega. Õppisin sellest väga palju ja tunne on selline nagu oleks oma tasemelt sammu kõrgemale astunud. Võimas :)

Seened vol 2

Paar sissekannet allpool kirjeldasin, kuidas meie seenelkäik fiaskoga lõppes. Aga lisasin ka, et alla me ei anna ja läheme kindlasti järgmisele katsele. Nüüd on seal siis jälle käidud. Olgu öeldud, et tee sinna on pikk ja jube narr on ikka tühjade kätega tagasi tulla.

Aga seekord oli seenejumal meie pool. Või oli see kuuseis või mingi muu soodustegur. Igaljuhul tulime tagasi koju kahe ämbritäie seentega. Enamuses meie mõlema lemmikud kuuseriisikad.

Aga nojah. Mina ja võõras mets. Mul on kohe ju alguses selline tunne, et ma eksin ära. Nii juhtuski. Pabin oli sees, et enam ei saanud aru ööd ega mütsi, kus ma olen. Helistasin Jaanusele, ühe käega hoidsin telefoni ja teisega lõikasin veel kuuse alt riisikat. Hirm oli suur, aga seent metsa ka ei tahtnud jätta.
Nii nagu mul on mere ees aukartus, nii ka metsa ees. Kui lähed hullult suurte ämbritega metsa suurt saaki saama, siis tavaliselt ei saa. Ja kui võtad sellised pisikesed süljetopsid kaasa, siis jälle metsaalune vohab seenetest. Alati peab piisavalt tarkust olema, et ahneks ei läheks.

Nüüd ilutsevad meie sahvririiulil pisikesed marineeritud seenepurgid. Nagu Koppel ütleks: nunnundusefaktor ületab igasugused piirid!