13 ja reede

2009 aasta on mõnus- lausa kolm korda on 13 ja reedet. Novembri oma on täpselt minu sünnipäev.
Ketlin poosetas oma blogis Rema tsekkidega. Ega ma ei saa kehvem olla :) Skännisin ka oma poetseki failiks. Aga mitte selleks, et ostukorvi suurust või väiksust näidata, vaid hoopis ühe teise asja pärast.
Pööratagu tähelepanu tseki kuupäevale ja kellaajale. Eriti - ma kordan kõva, selge ja sorava häälega eriti - kellaajale!
Tehtagu järgi. Võimalused selleks avanevad 13. märtsil ja 13. novembril 2009.

Ehtearuanne

Esimene päris oma tehtud ehe läks nüüd niiöelda kaubaks. Kulinaid oli täpselt nii palju, et minule jäi ehe lühikeseks ja pakkusin seda Katsile. Ta võttis lahkelt vastu.
Mulle endale meeldis see kena lillakas pärlite toon. Aga jah. Lisaks sellele, et see kee tuli lühike, eelistan ma ise ka heledamaid toone.
Uskumatult keeruline oli ilu pildile saada. Aga "aruande" jaoks on midagi vaja ju üles riputada....

Alloleva ehte inspiratsiooni sain ühelt oma õe ehtelt. Tema oma on muidugi väärismetallist, minu oma on selline lihtsamat moodi näpuharjutus. Tamiilile sai vaheldumisi aetud hõbedakarva silindreid ja kullakarva mummusid. Püüdsin ehet pildistada erinevates kohtades, aga see tuli kõige vaadatavam variant....

Eks mul nüüd näpud sügelevad ja kui Kirke lubab, siis vaatan oma lux-tools kasti jälle üle.

Proua vallavalitsusest

Kogu me väike "itaalia perekond" käis Kirke katsikul. Ema lubas mõni aeg enne seda, et lisaks Kirkele hõbelusika kinkimisele teeb ta ka kõigile ülejäänud lastelastele sama kingituse.
Otsis ja leidis kaubandusest lusikad ja läks nendega graveerija juurde. Kui ema lusikatele järele läks ja kergendatult ohkas, et nüüd on kõigile lastelastele kingitus olemas, ütles graveerija "ma arvasin, et te olete vallavalitsusest". Ei saa muidugi ütlemata jätta, et lusikaid sai kokku kaheksa.

Ehtetegemised

Olen nüüd mõned hetked ka oma pärli- ja ehteasjadele pühendanud.
Nagu ma ennemgi olen kirjutanud, andis ema mulle oma vanu ehteid. Põhiliselt tahavad need parandamist.
Võtsin kätte järgmise vidina, lükkasin käärid sisse, panin sädelevaid kulinaid vahele, vedasin pikkust natuke juurde, et paremini langeks ja ajasin tamiili otsa.
Algne variant oli selline:


Ja pärast minu näppimist-käppimist on tulemus selline:
Mis peamine, ise olen rahul ja kannaks seda ehet isegi. Aga esmalt pakun ikka emale tema varandust tagasi.