Friday, April 24, 2009

Ehtetegemisi

Kui sünnipäevalauas ehetest juttu tuli, siis teatas vanaemagi, et tal on paar ehet, mis on katki läinud. Kolisin oma ehtekohvritega talle külla ja vaatasin asjad üle. Tulemus oli minu jaoks superluks ja vanaema jäi ka rahule. Ma sain aru, et ta käib nüüd usinasti oma sõbrannadel külas, et oma uute ehetega eputada :)








Emale tegin ka ühed pikad väsinud ehted ümber. Tema soov oli, et saaks üle pea kaela panna. Kui me emaga kohtume, siis ta ikka kiidab mu näputööd. Mina ise olen ka rahul. Ema ehete pikkuseks on pea 60 cm. Tõele au andes sobivad need talle tõesti väga hästi ja panevad ta särama. Klassika.

Kui järgi mõelda, siis olengi põhiliselt parandanud vanu asju. Nii et kui keegi teab oma kaasavara hulgas olevat mõni ilus aga katkine ehe, siis ma või teha "ehtekiirabi".

Monday, April 20, 2009

Leivategu

Leivategu- see pole nõrkadele. Sain proua lapsehoidjalt jupikese juuretist ja tegemiseõpetuse. Egas jäänudki enam muud üle, kui käed külge ja küpsetama. Algus ei tõotanud head. Mulle tundus, et tainas ei kerki ja kogu mu vaev ja suur tahtmine läheb vastu taevast. Kõige raskemaks osaks kujunes sõtkumine. Olgu öeldud, et pärmitaigna tegemine on ikka kukepea rukkijahuga möllamise kõrval. See viimane on nagu kitt ümber käte ja sõtkudes kasvab muskel mühinal. Aga hakkama sain. Pärast tunni ajast küpsetamist tuli ahjust välja leib mis leib. Lisandiks päevalilleseemned. Jeerum, kui hästi see maistses. Ma ei julge endale lubada, et ma nüüd iga nädalalõpp hakkaks leiba küpsetama ja võibolla oli esmakordsel õnnestumisel tegemist lihtsalt algaja õnnega. Aga kui põhjust ja tuju on, siis teen jälle.

Tuesday, April 07, 2009

Käsitöö

Kooliajal olin käsitöös üsna kõva käsi- kampsunid, kootud linikud, sokid, seelikud püksid. Raskel ajal tegime õdedega ikka koolivormi ümber. Sest tõele au andes- see õnnetu ruuduline plisseeritud seelik nägi ümber taguotsa ikka üsna mitteilus välja.

Nüüd "vanas eas" soetasin endale uue aja õmblusmasina. Ei vibreeri, ei mürise kõva häälega, ei tõmba niiti katki, ei aja niiti pusasse nii nagu meie lapsepõlve roheline õmblusmasin tegi.
Esmalt kulus oma tund aega, et oma uus mänguasi ära niidistada. Aga tehtud sain. Näpuharjutuseks tegin igapäevaseks kasutuseks linikud
ja laudlina. Kõige keerulisem oli sellejuures kandilisest riidest ümmarguse asja välja lõikamine. Küsisin nõu isegi oma tislerist õemehe käest

Sellise valge lina taga on lapsele hea lauakombeid õpetada :)
Kootud linikutest ka üks lugu. Kui ma mõne valmis sain, siis oli vaja neid ka tärgeldada ja pärast venituse all kuivatada. Kõige parem koht selleks oli ema-isa voodi. Seal oli parajalt kõva madrats ja sellesse oli hea nööpnõelu toppida. Tihtilugu juhtus nii, et vanemad ei saanud magama minna, sest minu meetrise läbimõõduga linik oli taaskord kuivama pandud.

Wednesday, April 01, 2009

Himos 2009

Nüüd sai minu suusaärevus ka ära rahuldatud. Kihutasime märtsi alguses koos teise perega Himosele. Kristjani plaanisime ka suuskadele panna. Mina eriti optimistlik ei olnud ja arvasin, et suusatamine piirdub laenutuses suusasaabaste vaatamisega, heal juhul proovimisega. Aga võta näpust. Kristjan lasi endaga kõike teha! Ennu käest sain mõned juhtnöörid, mida ühe 2,5 aastasega mäel teha ja nii ma tegingi. Abiks oli suusakepp, ei muud. Paar korda tuli koos minuga alla, siis teatas, et nüüd tahab ise. Ega me ei keelanud ka. Eks me muidugi tahtsime Kristjanist kohe Alberto Tombat teha ja üritasime teda veenda rohkem mäest alla laskma. Aga ega sundida ei saa. Teda huvitas ka kõik muu- kelgumägi, niisama kiiver peas mäest alla jooksmine, linttõstukiga jälle üles tulemine ja muud talverõõmud.


Siin on "alberto tomba" (esiplaanil) ja taustajõud

Hetk enne mäest alla tuiskamist

Siin sõidetakse linttõstukiga üles. Kukkumisel haiget ei saadud, sest ma õmblesin inseneri juhendamisel pehmendusega püksid



Tagasitulles ostsime pojale seljakoti. Palun, siin on ülevõte.

Kirke tegemisi

Endalegi üllatuseks otsustas väike tütreke ennast keerama hakata. Ei mingit pikka punnimist ega ootamast. Ükskaksüksteist, väike jalavibutus ja kõhuli valmis. Umbes kolmanda keeramise ajaks jõudsin ka fotokaga jaole.

Nagu ikka käib kõhuli keeramisega kaasas tagasikeeramatus. Ühel hetkel väsib pea ära ja siis tuleb natuke ninaga tekki nokkida. Niikaua kui keegi jälle tagasi aitab keerata. Eks ta ole- nokk kinni saba lahti.