Eelmisel korral seatud eesmärgid täitusid ca 20% ulatuses. Kui niigi palju. Nõrk.
Eile oli uue elu esimene päev. Eesmärke ei julge seada. Vaatame, mis aasta lõpuks tuleb.
Tegelikult natuke varem. Detsembri alguses on ball. Peaks ennast oma ilusasse musta kleiti ära mahutama. Jõudu mulle. Aitäh.

Üks sissekanne tekkinud olukorrast. Täna oli minu silmadele esimene kord näha, kus laps ise põrandal püsti seisma tõusis. Ja siis seisi jalad laiali vajumas ning varbad krõmpsu minemise ääre peal päris pikalt.
Ju siis olid enne jalatallad liiga ümmargused, et seisma hakkata.
Nüüd ei ole ka esimesed sammud enam mägede taga.

Teretoredada lapsevanemad. Praegu, peaaegu sügisesel ajal on lapse riidesse panek paras peavalu. Hommikul lähed välja, on kraade 9. Tuled lõunal koju on juba 19. Katsu siis hakkama saada.
Aga muidu oleme me Jaanusega ikka toredada lapsevanemad. Õue minnes on raske lapsele selgeks teha, et kindad on vaja kätte panna ja et igasugu veega täidetud topsikud, mis õue peal vedelevad, ei ole mängimiseks.
Aga see viimane just eriti põnev ongi. Kutt läheb ja leiab vee ning unustab ennast sinna mängima. Selle asemel, et laps kuhugi mujale paigutada, et ta päris ihupesuni märjaks ei saaks, toimime me hoopis vastupidi. Nimelt tuiskab emme kööki, et veekannuga liiter vett keema ajada. Kui nii on läinud, siis läheb issi ja valab keeva vee sinna anumasse, kus tibu parasjagu mängib. No et lapsel ikka tore põli oleks......