
Kui eelmine kord tuunisid supi kohe ühe topsi Merevaiguga, siis seekord ajasin näpuga retseptist rida ja tulemus taaskord mõnna-mõnna-mõnna. Leppisime kokku, et kõik lisad paneb iga sööja otse oma taldrikusse. Kuna olen oliivõli fänn, siis lisasis veidi fetajuustutükikesi õlis. Proovisin ka lihtsalt riivjuustuga ja mõlemad variandid olid väga maitsvad. Lapsed ka sõid ning nagu Kirke ütles, üksi mokk ei kobisenud. Elagu tomatisupp!!