Thursday, March 25, 2010

Ma armastan käsitööd

Esmalt võlus mind ehteteema. Siis sain kätt proovida fimo saviga. Järgmisena tuli kudumine. Viimasest alustades on kudumissaagiks Aleksandrale tehtud titetekk,

kõrgema säärega villased sokid jalale number 43 (nendest on nüüdseks saanud minu tudisokid ja sääreosa on mõnusaks veninud),




villased sokid pojale (Kirstjan keeldus esimest valmis sokki jalast ära võtmast ja teatas, et tema hakkab sellega nüüd lasteaeda minema. Õnneks õnnestus mul ta ümber veenda ja oodata ka teise soki valmimine ära),

endale roosakas müts ja sall (pildil on värv veidi luitunud moega, tegelikkuses on ilus roosa toon. Kui mütsile läks 1,5 tokki, siis sallile läks 2,5 tokki. Mõtlesin küll, et mis see sall siis kududa on, aga lõppu ei tulnud ega tulnud),



Kristjanile tutimüts ja lukuga kaelus (kaeluse tegin raglaanlõikelise, millesse olen jõudnud ka juba täiega ära armuda :) Alustasin ülevalt kaelast topelt soonikuga ringselt, edasi tegin kaheksa kasvatust reale ja pärast kudusin veel esiosa eraldi veidi pikemaks).



Praegu on varrastel kolmanda ringi lõngast kampsun. Alustasin selle kudumist kaelaaugust ja tegin raglaanlõikelise. Kudumine käib ringvarrastega ja eesmärk on teha selline kampsun, kus ei ole vaja ühtegi õmblust teha. Saab näha, kas õnnestub. Kui ma jälle ringvarrastega kudusin ja Kristjan vaatas, siis küsis: mis see sul seal vooliku peal on?
Kuna mulle meeldib kududa peenikese lõnga ja peenikeste varrastega, siis mu kudumine ei ole just üleliia produktiivne. Ega tark ei torma ju ka :)

Fimo savist tehtud ehtejunnid on poolenisti juba traati väänatud. Natuke on veel jäänud. Sellest saab minu esimene traadiväänamise üritus. No ei tule kahte ühesugust aasa!

Ehetest olen viimasel ajal teinud lindi moodi käeehteid. Hirmsasti võtab aega, aga tulemus on lahe. Pilte ma üles ei pane, sest nende kvaliteet ei kannata mingit kriitikat :)

Vaata iseendasse

Olles lähedal JCI Aastakonverentsi korraldamisele, siis tean, et septembris toimuva ürituse läbiv teema on iseendasse vaatamine, enda leidmini, sisemine mina jne endaga seotud teemad. Esialgu tekitas see tunde, et mingi vuuduu värk. Tänaseks on arvamus õnneks muutunud ja üritust oodatakse juba pikkisilmi.

Kinnituse ürituse hea teemavaliku kohta andis minu jaoks Foorumi saade, kus arutati Inimarengu aruande üle. Seal on tähelepanu pööratud just täpselt samale teemale- iga inimene ise.
Ega asjata soovitata lõpetada oma pooleli jäänud õpingud, otsida oma juuri ja tegeleda iseendaga.

Need kaks pidepunkti haakisid ennast minu jaoks täiega ära. Õigel teel? Tasapisi.....