Jaanipäeva järg

Kui me eile õhtul Läänemaalt tagasi jõudsime, siis millegipärast ei olnud Kirstjanil koju jõudes just kõige parem tuju. Kiun ja jonn olid õhus ja Jaanus teatas, et tema läheb nüüd kalale. Egas midagi- meest sõnast, härga sarvest.
Jalutasime Kristjaniga õues, tema rohkem veeloigus. Tuppa jõudes olid kummikud seest vett täis ning kogu ihupesu tuli välja vahetada.
Toimetasin köögis, kui nägin Jaanust tulemas. Uskumatu- tal oli midagi näpu otsas. Ja see oli Kala nimega Haug.

Kohe kaaluti ja mõõdeti, roogiti ja keedeti ja küpsetati ja siis kogu pere ümmarguse söögilaua taha ja mõne aja pärast olid alles tühi supipott ja natuke kalapraadimise lõhna. Praegugi tunnen Pavlovi refleksi tekkimas.....

Mees naistest

Anne nr. 6/2008 lk. 54 küsimus: "Naiselikul ja mehelikul loogikal on erinevus. Milles see avaldub?"

Vastus: ".... kas teate näiteks mõnda naist, kes teaks peast mõnegi jalgpallimeeskonna rivistust? Küll aga teavad nad une pealt kõiki näitlejaid, kes seriaalis "Jalgpallurite naised" jalgpallureid mängivad. Müstika."

Ajakiri Anne versus Lauri Laubre.

Surfihooaja avamine

Täna sai pidulikult surfihooaeg avatud. Kihutasime Pärnu taha Kullipesa randa. See pidavat oleva Pärnu Surfiklubi hallata ja hooldada. Igati kena avalik rand.
Kristjan oli ka tubli. Kihutas kohe mängima seal olnud teise lapse mänguasjadega ja oli pahane, kui ta pidi need tagasi andma. Õnneks pidas ta kogu seal oldud aja kenasti vastu. Vahepeal söödud kirsid ja küpsis olid liivalisandiga, aga teda see vist ei häirinud.
Ja mida veel ühelt surfipäevalt tahta- õige tuul, soe, päike, natuke rahvast. Superluks.

Kui meenutada mõnda muud hooaja algust, siis ikka meenub üks 10.aprill aastate tagant, kui Vahur ja Jaanus Rohukülas jääpankade vahel alustasid. Nagu Jaanus täna ütles, siis sadamast vasakule ei saanud minna, sest seal oli meri veel jääs. Aga paremal pool olid praamid vee lahti lükanud. Prrrr.....

Lühidalt- jalgpall

No kes ei vaataks praegu jalgpalli! Isegi Kristjani pea 70 aastane hoidja proua Malle ütles "ma ei ole mingi jalgpallifänn, aga ikka ma avastan ennast igal õhtul mänge vaatamas". Mina vaatan ka. Mõnikord vaatan ära hümnid ja siis ma juba magan, vahest jõuan esimese poolaja lõpuni vastu pidada. Aga ega oluline ei olegi minu vastupidamine, vaid see mis platsil toimub. Eilne Türgi-Horvaatia mäng. Müstika, ma ütlen. Kimada 120 minutit, et mitte öelda kaks tundi, mööda väljakut ringi. Müstika, ma ütlen. See, kuidas Türgi viimase tuhande minuti peal värava lõi. Müstika, ma ütlen. Penaltid. Ka kõige külmema närviga mängijad võivad vahel mööda lüüa. Ma kordan ennast taas, aga müstika, ma ütlen.

Millegipärast meenuvad Eesti meeste võrgumansa pääs Euroopa Meistrivõistluste finaali ja korvpalli Eesti Meistrivõistluste viimane finaalmäng, mille Rock võitis. Sport on lahe!

Ja kui Miljonimängus oleks miljoniküsimus, et millal võeti jalgpallis kasutusele kollased ja punased kaardid, siis ma teaks vastust! See oli Mehhiko MM 1970. Hannes Võrno naerataks :) Ja mina ka :)

Kurgisalat

Olen läbi talve kurgisalatisse kurke lõiganud lapse huvidest lähtuvalt- ikka neljakandilised, et oleks hea kahvlit sisse torgata ja suhu pista. Nüüd on laps suurem ja minu eelistused muutunud või õigemini tagasi paika loksunud.
Kui te tahate kõige paremat kurgisalatit saada, siis tuleb teha seda minu isa kombel. Võtta kauss, koorida kurk (eelistatud lühikesed kurgid), lõigata pigem õhukesed seibid, raputada soola peale, sedada noaga läbi. Võtta kausist suurem taldrik ja see kausi peale kummuli keerata ning kurgid läbi raputada (tugevalt ja üsna mitu korda). Lisada võib maitse järgi hakitud tilli. Ja nüüd kõrvale ükskõik mida või mitte midagi ja see söök maitseb imehea.