Nüüd sai minu suusaärevus ka ära rahuldatud. Kihutasime märtsi alguses koos teise perega Himosele. Kristjani plaanisime ka suuskadele panna. Mina eriti optimistlik ei olnud ja arvasin, et suusatamine piirdub laenutuses suusasaabaste vaatamisega, heal juhul proovimisega. Aga võta näpust. Kristjan lasi endaga kõike teha! Ennu käest sain mõned juhtnöörid, mida ühe 2,5 aastasega mäel teha ja nii ma tegingi. Abiks oli suusakepp, ei muud. Paar korda tuli koos minuga alla, siis teatas, et nüüd tahab ise. Ega me ei keelanud ka. Eks me muidugi tahtsime Kristjanist kohe Alberto Tombat teha ja üritasime teda veenda rohkem mäest alla laskma. Aga ega sundida ei saa. Teda huvitas ka kõik muu- kelgumägi, niisama kiiver peas mäest alla jooksmine, linttõstukiga jälle üles tulemine ja muud talverõõmud.
Siin on "alberto tomba" (esiplaanil) ja taustajõud
Hetk enne mäest alla tuiskamist
Siin sõidetakse linttõstukiga üles. Kukkumisel haiget ei saadud, sest ma õmblesin inseneri juhendamisel pehmendusega püksid
Tagasitulles ostsime pojale seljakoti. Palun, siin on ülevõte.
