Eilne mardilaupäev algas sellega, et igaks juhuks otsis Jaanus sahvrist välja kogu me kommivaru. Ikka mardisantide pärast. Mina muidugi mõtlesin, et kes meile siia ikka santi mängima tuleb. Aga näed, võta näpust. Kui me pealelõunased külalised olid ära läinud ja meie Kristjaniga üleval korrusel olime- tema vannis, mina niisama toimetas- oli äkki hirmus klobin. Suutsin vaid mõelda, et nüüd on vist Kristjan vannist välja kukkunud ja tuiskasin vannituppa. Sealt vaatasid mulle vastu kaks suurt ja rahulolevat silma. Ei midagi minu stsenaariumi kohast.
Ja siis kuulsin Jaanuse lõbusat häält "mardisandid". Nii oligi- esik oli täis laulvaid-itsitavaid tüdruk-poisse. Laulsid omad laulud ära ja Jaanus saigi väljaotsitud komme jagada. Nii lahe. Mina vaatasin ülevalt korruselt trepi otsast ja mõtlesin, et varsti lähevad võib-olla Kristjan ja sõber-Mark ka naabritele nalja-santi tegema :)