Jaanid. Õnneks jälle möödas. Ma ikka olen selline, et kohustuslikud peod, kingid ja karmid joogid ei meeldi.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Hoopis millestki ilusamast.
Olime jaanide ajal maal. Jalutasin lapsega tee peal ja maastik on just selline, et kenasti paistab naabrite heinamaa ja tükike majakatust. Nad olid hommikul vara juba lipu masti tõmmanud. Kui ma seda pika masti otsast suurt ja võimast eesti lippu nägin, siis valdas mind äraseletamatu rahvustunne. Selline vanaemade aegne eesti aeg ja nahkpalitutes vintpüssidega metsavendade tunne tuli.