Tere tulemast tagasi!
Nii mõningi inimene, kes mu blogi ikka aeg-ajalt külastas, on teinud järelpärimisi minu sissekannete (mitte)tegemise kohta.
Nii ta on. Üritan ennast nüüd jälle nö kokku võtta ja enda asju ja elu üles kirjutada. Sest endalgi on oma kirjatükke vahest täitsa hea lugeda :)
Hetk.
Poeg. Poja on tubli ja tore sell. Ikka oskab ta mu/me närvi- ja tundekeeled pingule tõmmata ja nendel meeletult ilusaid sümfooniad mängida. Iga kord, kui suudan ta tegemiste peale pahandada, mõtlen sekund hiljem, et poleks vaja olnud. Lihtsam on tasakesti asju ajada. Ta kuulab sind hoolikamalt ja kui küsimusi küsida (nagu näiteks "said sa aru" või "oled sa nüüd hea laps"), siis noogutab lahkesti.
Nii lihtlabaselt lihtne hääle tõstmine viib kõige pealt mind ennast õue ja lisaks poja ainult naeratab oma 16 hamba naeratust.
Abikaasa. Üllatab mind jätkuvalt oma heade ja tarkade mõtetega. Lisaks muidugi superissi oma pojale. Tegelikult ongi vist poja rohkem issi-memmekas. Issiga koos tehakse ju hoopis põnevamaid asju!
Veel on abikaasa super-kokk. Viimase aja supikeetmised/hautamised meie kamin-ahjus, on keele lausa alla viinud.
Töö. Olen nüüd ennast sisse seadnud Torimäe tänava 11ndale korrusele, vaatega merele. Alguses kõigutas, nüüd saan juba rahulikult tööd teha :)
Ütleme nii, et patt oleks mitte rahul olla.
No comments:
Post a Comment