Tuesday, April 01, 2008

Soojus

Ma ei ole eriline sooja fänn. Selles mõttes, et minna soojale maale reisile ei ole minu esimene valik. Ikka lumi ja mäed ja päike on need, mis mind tõmbavad.
Selline soojus ja soe tuul nagu oli eile, mulle jälle meeldib. Mahe, mõnus aga mitte liiga palav.

Eile vaatasin kodu ümber, kuidas soojus hammustab tüki talve jälle ära. Kristjani kelgurada kaotab päevas pikkuses ja kõrguses meetreid ja stardipaika sätitud püstloodis redel on juba täiesti pikali kukkunud. Kevad murrab mühinal hoovi. Keegi tegi tabava võrdluse- kevade ja talve lõppmäng on alanud ja võitja on teada. Ainult võidu aeg ei ole veel teada.

Saturday, March 29, 2008

Auhinnad parimatele

Sättisisn ennast teleka ette, et vaadata teatriauhindade kätteandmist. Tavaliselt on kogu muu etendus, kui auhindade kätteandmise ise, hoopis vaatamisväärsem.
Seekord ei pidanud pettuma! Tõeliselt nauditav NO99 etendus. Eriti meeldis parima naiskõrvalosatäitja Tiina Tauraite tänamine. Ja ega tänatavgi hätta ei jäänud.
Siis veel parima meesosatäitja nominentide väljakuulutamine tuules ja vaikuses.
Kord suspedes ja siis prokaatkleitides mehed, rolle vahetav Mirtel Pohla. Superluks.
Sellise NO99 stiilis etenduste puhul on minu jaoks oht, et vint keeratakse lõpuks ikka üle. Õnneks suudeti sellest hoiduda. Võib olla satun ka mõne NO teatri etendusele nüüd.

Tuesday, March 25, 2008

Paastumaarjapäev

Paastumaarjapäev 25. märtsil on kevade alguspäev, naistepüha, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha. Maarjapäeval joodi puna, mis tõi kogu aastaks õitseva välimuse ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema.
19. sajandil tõmmati naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Meeste kimbutamine, mängud, tembud, tantsud kuuluvad kõigi naistepühade juurde.
See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse.
Külla minnes tuli puna kaasa võtta. Maarjapuna on punaseks värvitud õlu, viin, vein või mahl. Sel päeval söödi ka punaseid marju, ülepannikooke ja karaskit. Ida- ja Kagu-Eestis söödi kuivatatud kala ja haugi. Maarjapäeva peeti haugide kudemise alguseks, mistõttu sellise toiduga tagati kalasaak. Lisaks söödi seajalgu ja anti kondid sigadele.

Monday, March 24, 2008

Olen jälle olemas

Tere tulemast tagasi!
Nii mõningi inimene, kes mu blogi ikka aeg-ajalt külastas, on teinud järelpärimisi minu sissekannete (mitte)tegemise kohta.

Nii ta on. Üritan ennast nüüd jälle nö kokku võtta ja enda asju ja elu üles kirjutada. Sest endalgi on oma kirjatükke vahest täitsa hea lugeda :)

Hetk.
Poeg. Poja on tubli ja tore sell. Ikka oskab ta mu/me närvi- ja tundekeeled pingule tõmmata ja nendel meeletult ilusaid sümfooniad mängida. Iga kord, kui suudan ta tegemiste peale pahandada, mõtlen sekund hiljem, et poleks vaja olnud. Lihtsam on tasakesti asju ajada. Ta kuulab sind hoolikamalt ja kui küsimusi küsida (nagu näiteks "said sa aru" või "oled sa nüüd hea laps"), siis noogutab lahkesti.
Nii lihtlabaselt lihtne hääle tõstmine viib kõige pealt mind ennast õue ja lisaks poja ainult naeratab oma 16 hamba naeratust.

Abikaasa. Üllatab mind jätkuvalt oma heade ja tarkade mõtetega. Lisaks muidugi superissi oma pojale. Tegelikult ongi vist poja rohkem issi-memmekas. Issiga koos tehakse ju hoopis põnevamaid asju!
Veel on abikaasa super-kokk. Viimase aja supikeetmised/hautamised meie kamin-ahjus, on keele lausa alla viinud.

Töö. Olen nüüd ennast sisse seadnud Torimäe tänava 11ndale korrusele, vaatega merele. Alguses kõigutas, nüüd saan juba rahulikult tööd teha :)
Ütleme nii, et patt oleks mitte rahul olla.

Saturday, November 03, 2007

Auto

Pärast eilset rehvivahetus operatsiooni oli kuidagi imelik tunne- väljas soe, tee puhas ja autol naelad all. Täna jääb üle loota, et minu auto taga pidurdaval autol oleks ka naelad all. Talv tuli.

Segamini aastaajad

Eile olin valmis kirjutama, et kevad on kätte jõudnud, täna on juba talv.
Kevade tunne tekkis hilissügisel külvatud muru tärkamisest. Täna hommikul ärgates oli maapind valge. Nüüd läheb muru kõik vastu taevast ja päriskevadel tuleb seda putitada.

Minu ettepanek- nimetame aastaajad ümber- päristalv, päriskevad, pärissuvi, pärissügis.
Reaalne aeg on suvaline valik eelnimetatud "päris" aastaaegadest.

Sunday, October 28, 2007

Uus päev

Täna oli tõeline käimise päev- mööda ehituspoode. Ja siis äkki. Keset põrandat. Kutt seisab hetke ja paneb aga jala jala ette. Ja nii päris pikalt. Nüüd võib vist Kristjani käimise avatuks lugeda. Palju õnne!

Friday, October 26, 2007

Tuleb, tuleb

Ootame Kristjani käima hakkamist nagu jõuluvana. Ei tule ega tule. Aga nüüd vist jälle annab lootust.
Ootus ja lootus on lastevanemate eluaegne saatja- et hakkaks naeratama, et hakkaks keerama, et hakkaks roomama, käima, jooksma. Et lasteaias läheks hästi, et koolis saaks hakkama, et tooks koju ilusaid hindeid, et leiaks ilusa pruudi, et teeks ema ja isa vanavanemateks ja nii edasi...... Nutt tuleb kohe peale.

Mõnus kogemus

Käisime Läänemaal saunas. Lahke peretütar tegi juba mõni aeg tagasi reklaami oma popile nahakoorimisplöksile- kaerahelbed, sool ja mesi. Nõutasin siis ka seda oma saunaskäigu ajaks.
Mmmmmmm.... esiteks maitses see väga hästi. Ja teiseks tegi see minu olemise täiesti uueks inimeseks- nahk nagu beebil, energiat duracelli jänese jagu. Ilmselt lähevad meie kodused pudru jaoks mõeldud kaerahelbed nüüd jahvatamisele ning võtavad järjekorda peagi valmiva sauna ukse taha.

Ühe loo lõpp

Andsin endast talle pea kaheksa aastat. Ja nüüd on see lõppenud. Minu algatusel. Ajad läksid segaseks ja ilmselt oli lõpplahendus minu jaoks üsna soodne. Nagu öeldi- oleks võinud ka kehvemini minna.
Kas ma olen kurb? Ei ole. Lõpp tuli minu jaoks õigel ajal. Uued teed ja võimalused on valla ja avatud. Olen turul saadaval.
Hüüdnimi jääb mulle vähemalt kojaliinis küll vist igavesti alles. Kohuke.

Tuesday, October 09, 2007

Noorkodalane Peipsi ääres

Suvised pildid Peipsi ääres peetud noortekoja suvepäevadest.


























Sunday, September 23, 2007

Sünnipäev

Huvitav kuu see september. See on esimesi kordi, kui ma hakkan siis oma sünnipäevale mõtlema. Tegelikult on sinnani aega pea kaks kuud, aga juba hirmutab mind mõte järjekordsest vananemisest.

Üks mees

Ta keerab torude otsa segisti ja vaatab pärast kasutusõpetusest järgi, kas viimane on ka õigesti kirjutatud. Ta integreerib köögimööblisse gaasipliidiplaadi ja elektriahju. Just eile lõi jälle jupikese tuulekasti. Praegu haub plaani hakata saunaahju ehitama. Ta pani majale ette kõik uksed ja aknad. Ta teeb jõuludeks mooritud seapraadi. Ta teeb suuremateks suveüritusteks kaasa ühepäevasoolakurke. Kui tööpäeva õhtul enam mingit head söögimõtet ei tuleb, siis teeb tema kõige parema piimamakaroni supi. Tänu temale teen mina talveks moosi-kompotti. Aga tema teha on tomati-sibula-pipra-äädika lihakaste. Ta võtab lapse ja läheb temaga õue terrassi ehitama. Kui just peab, siis vahetab ta lapsel mähkmed. Õhtul panem meie pisikese tegelase voodisse ja valvab, et ta piima ära jooks ja magama jääks. Ta tuleb minuga jalutama või koja üritustele. Ta on lapsega kodus, kui mul on vaja minna kodust välja.
Lubage esitleda- minu abikaasa.

Thursday, September 13, 2007

Hinnašokk

Käime tänu heale söögile ikka aeg-ajalt Pirital TOP-i restoranis söömas.
Täna oli jälle see päev. Hirmus oli mu üllatus, kui hakkasin arvet maksma. Võtsin väiksema prae, natuke mahlajooki ja ikka arve üle mõistuse suur.
Ja kujutage ette. Üks tavaline klaas mahla maksab 22 krooni. Ja siis mulle meenus, et olime Jaanusega sellest rääkinud, kuidas söögikohtade käive tulebki just joogist. Tühja see päevapraad. Kui inimene juba lõunat sööma tuleb, võtab ikka mingi joogi ka. Pole ka ime- klaas piima maksab tavaliselt 8 krooni kanti.
Selle 22 krooni eest saan ma poest ligi 2 liitrit mahla, nüüd ainult klaasikese. Ma olin ikka täitsa lödi ja see mahl ei maitsenud enam sugugi hästi.

Hiljem sain pinkalkulaatori õnnilikuks omanikuks. Maksis 190 krooni. Kui see oleks kullast, siis ma saan aru, aga see plönn.......

Kaks hinnanuga korraga. Olen löödud.

Tuesday, September 11, 2007

Eelmisel korral seatud eesmärgid täitusid ca 20% ulatuses. Kui niigi palju. Nõrk.
Eile oli uue elu esimene päev. Eesmärke ei julge seada. Vaatame, mis aasta lõpuks tuleb.
Tegelikult natuke varem. Detsembri alguses on ball. Peaks ennast oma ilusasse musta kleiti ära mahutama. Jõudu mulle. Aitäh.
Üks sissekanne tekkinud olukorrast. Täna oli minu silmadele esimene kord näha, kus laps ise põrandal püsti seisma tõusis. Ja siis seisi jalad laiali vajumas ning varbad krõmpsu minemise ääre peal päris pikalt.
Ju siis olid enne jalatallad liiga ümmargused, et seisma hakkata.
Nüüd ei ole ka esimesed sammud enam mägede taga.
Teretoredada lapsevanemad. Praegu, peaaegu sügisesel ajal on lapse riidesse panek paras peavalu. Hommikul lähed välja, on kraade 9. Tuled lõunal koju on juba 19. Katsu siis hakkama saada.
Aga muidu oleme me Jaanusega ikka toredada lapsevanemad. Õue minnes on raske lapsele selgeks teha, et kindad on vaja kätte panna ja et igasugu veega täidetud topsikud, mis õue peal vedelevad, ei ole mängimiseks.
Aga see viimane just eriti põnev ongi. Kutt läheb ja leiab vee ning unustab ennast sinna mängima. Selle asemel, et laps kuhugi mujale paigutada, et ta päris ihupesuni märjaks ei saaks, toimime me hoopis vastupidi. Nimelt tuiskab emme kööki, et veekannuga liiter vett keema ajada. Kui nii on läinud, siis läheb issi ja valab keeva vee sinna anumasse, kus tibu parasjagu mängib. No et lapsel ikka tore põli oleks......

Monday, September 03, 2007

Sügis tuli eile. Siiani oli hea rahulik- läksid kodust välja, lükkasid varbavahed jala otsa ja minek. Nüüd hakkas vihma sadama ja mul varbad kohe ka külmetama. Sai tummisemad jalanõud kapist välja otsitud ja kohe häda ka käes. Varbad ei ole harjunud nii tihedalt üksteise vastas olema. Kohe mingid villid punnis püsti. Ja varbaküüned ei taha ka kuidagi ära mahtuda.....

Saturday, August 25, 2007

Aitäh, et sa olemas oled!
Nüüd on see siis tehtud. Käisin ära Desision Base koolitusel. Tegu on mänguga, kus mängitakse tootmisettevõtte saneerimist. Mängijad on saneerijad ja järgmise kümne aasta juhtkond. Oi kuidas mul oli mõni hetk tunne, et tegelikult tuleks minna Kapakohilasse asfalti panema. Vähe sellest, et ei jõua kuldpeadega kaasa mõelda, ei osanud ma kohati ka peast arvutada. Eks proovi ise kiiresti ja täpselt- 22 pluss 46 pluss 43 pluss 30 pluss 26 pluss 33 pluss 17 pluss ei tea veel mis......
Ja mis kõige tähtsam- rahavood!!! Aitäh siinkohal Rainile, kes meid kampa kutsus ja kogu mängu ka ära mängis.