Ei püsi vist ükski laps paigal. Sama Kristjaniga. Hommikused toimetused sellised, et mina lähen üles riidesse panema ja Kristjan jääb alla toimetama. Alla tulemise vaatepilt võtab vahest naerust kõveraks. Eile oli ta ennast pesuväele riidest lahti koorinud, üles leidnud oma kummikud ja need valesse jalga toppinud, esikukapist leitud issi suusamütsi pähe tõmmanud ja kuna ta ulatub nüüd uksi avama, siis wc-st potipesuharja võtnud. Nii ta siis mööda esikut ja elutuba toimetas. Kui ta mind naeramas nägi, siis oli tal endalgi väga lõbus olla :)
Ühel kenal laupäeval käsime loomaaias. Meil oli Jaanusega sinna minemise mõte juba mõnda aega meeles mõlkunud, aga tegudeni ei jõudnud. Nüüd siis helistas mu õde Katariinarosaalie ;) ja teatas, et nemad on minemas. Me siis ka. Õigemini mina ja Kristjan, sest Jaanus läks Paide rallit sõitma.
Algus oli hea. Kristjan istus kärus ja sõit läks lahti ning tempo oli paras. Mõne aja pärast väsis ta ära ja teda hakkasid huvitama hoopis kivid, teised lapsed ja teiste laste jäätised. Sealt edasi kulges me tee üsna vaevaliselt. Lõpuks jõudsime ikka autoni ja siis ka koju. Muidugi magas väsinud mees mõnusa lõunauinaku.
Mina ise olin loomaaias kuidagi pettunud. Selline kurb ja trööstitu kohati. Lisaks liiga vähe suunavaid silte ning mingit head teed liikumiseks ka ei olnud. Ikka pidi tiirutama ja võib-olla jäid mõned põnevad loomad nägemata.
Aga nüüd on loomaaias käidud ja aru saadud, et Kristjan oli selle ürituse jaoks natuke väike.
No comments:
Post a Comment