Mitme lapse emad võivad vast kinnitada, et esimese lapsega pannakse kirja peaaegu kõik, mis toimub. Alates rasedusest ja lõpetades keeramise, pööramise, kaalunumbri, hammaste tulemiseja tontteabmillega veel.
Sama lugu meil. Kristjani asju sai üles kirjutatud üsna täpselt. Nii siia blogisse kui ka eraldi raamatusse. Kirke on selle-eest ikka täitsa unustatud. Et seda unustust natukenegi leevendada, siis panen kirja, et oma aastaseks sünnipäevaks otsustas preili Järve kahel jalal maa peal seisma hakata. Tänaseks, jõulu teiseks pühaks, on ta teinud piisavalt pika maa iseseisvaid samme, et saame kuulutada tütre käima hakanuks.
Meie lapsehoidja on sedasorti tähelepanekute üleskirjutamises hoopis kõvem käsi. Tema teab, et Kirke on raskem, kui Kristjan samas vanuses. Ilmselt on tal õigus. Aga käima hakkas Kirke jälle varem, kui Kristjan.
Juba varases lapsepõlves on kord piibeleht peal ja vestman all ja vastupidi.
No comments:
Post a Comment