Sügisball

Lapsukesed sai eile õhtul unne rivistatud, et hakata nautima Eesti filmiloomingu pärli. Ootused olid suured, liiga suured. Nagu Eesti filmile kohane... no ma ei saa neid Ain Hanschmidti sõnu siia kirja panna, kuigi väljendaksid kõike väga hästi.

Niisiis minu kokuvõte- 1) vähe sõnu ja dialoogi, et saaks rahulikult mööda rahvusvahelisi filmifestivale käia, 2) kui keegi midagi ütleb, seda vähestki, siis ei saa aru. Lihtsalt ei saa aru, sest sõnad tulevad ootamatus kohas, 3) selline lõputa ja mittekuhugi viiv lugu, 4) hea, et me seda kinno ei läinud vaatama.

2:2

Täiesti arvestatavatel põhjustel ei ole ma pea kuu aega midagi blogitanud. Aga põhjuse tagajärg on nüüd käes ja vaatab teinekord mulle otse silma sisse. Vahest lähevad kaks pisikest silma küll veidi kõõrdi, aga seda armsam on.
Täna astusime ka vallavalitsusest läbi ja registreerisime lapse sünni. Maimukesele sai nimeks Kirke. Olen kuulnud erinevaid tähendusi sellele nimele- päikesejumala Heliose tütar ja et sellist nime kandis Aiaie saarel elanud noor ja kaunis nõid. Igatahes on tibu täitsa Kirke nägu. Ja Kirke sünniga seoses kuulutan koduse sugudevahelise seisu viigiks- 2:2

Tubased tegemised

Kui tali on õues, siis on hea soojas toas ilusaid asju teha. Kui hakkasin oma pärlijuttu ajama, siis ema teatas, et tal on omakorda oma ema vanad pärlid kusagil tallel. Aga kuna need on katki läinud, siis on neid parandatud ja ei näe just kõige paremad välja.

Egas muud, kui lõpuks sain käärid pärlipaelale sisse. Pesin pärlid puhtaks, lükkisin tamiili külge, panin uue kinnise ja valmis saigi. Midagi keerulist muidugi ei olnud, sest kõik mis oli, panin tagasi. Lisaks läksid käiku Jaanuse näpitsad ja traadilõikajad. Aitäh talle selle eest.

Eputamiseks panen pildikese ka juurde. Aga ega seda ilu ikka kaamerasse ei püüa. Pean tunnistama taas, et originaalis näevad kenamad välja, kui päriselus

Tali hakkas tulema

See nädal näitas talve märke. Ma ei hakka tänasest, pühapäevasest ilmast kirjutama. Seda teevad niikuinii kõik lehed ja muu meedia.

Aga nädala keskel oli juba veidi talve moodi. Olime just Kristjaniga koju tulnud ja õue läinud, kui hakkas lund sadama. Ilm oli selline mõnus porine-tatine-kleepuv. See "mõnus" muidugi Kristjani jaoks. Ta läks lähimasse poriloiku ja hakkas seal toimetama. Ega ma teda ei seganud ka.

Tulemus on selline....

Ehitusmees

Käbi ei kuku kännust kaugele....

Kuivatatud õunad

Selle aasta õunsaak oli nii suur, et osa õunu otsustasime ära kuivatada. Muidugi oli idee autor ja peamine elluviija Jaanus. Ta ehitas vajaliku resti, töötas välja tehnoloogia ja siis - tuld!
Selline nägi välja õunakuivatusrest koos õuntega enne kuivatamist....













......ja sellised olid õunad pärast päevi ahju otsas olles. Oeh. Need maitsevad väga hästi ja tuletavad lapsepõlve meelde.



Tähelepanelik vaataja leiab lisaks kuivanud õuntele veel ühe erinevuse- üks rida on kuivamise käigus täitsa ära kuivanud, sõna otses mõttes. Ilmselt käis seal nii mõnigi ahjualune pika keelega limpsimas....

Minu sünnipäev

Mul oli eile sünnipäev. Selline poolkõva juubelihõnguline. Sai kooki ja jooki ja kingitusi ja meelespidamisi ja õnnitlusi. Nagu ikka sünnipäevadel.
Kolleegidele tegin ka väikese istumise ja enne tööle tulekut käisin poest läbi. Kuna klaaside kokkulöömiseks oleks vaja sampust, siis seda plaanisingi osta. Selveris jalutades tuletati aga valjuhääldist meelde, et alkoholi enne kümmet ei müüda. Nii ei jäänud muud üle, kui osta cocat ja limpsi. Ega kolleegid ka võlgu ei jäänud. Nad tuli oma joogiga- printsessi lastesampusega.

James Bond

Käisime ja vaatasime selle imefilmi ära. Saime lapsehoidjalt veel ekstra linnaloa aega ja ühildasime selle väljas söömisega. Aga siis filmist. Ma ei saanud üldse aru, millest jutt käis. Minu arvates oleks pidanud Bond vähemalt kolm korda juba surma saama, aga ta väljus olukordadest ikka suhteliselt sirge ülikonnaga. Ainuke vaadatav asi olid eriefektid. Jäi küsimus, et kuhu siis edasi? Mis oleks järgmine Bondi tase? Ulme? Seda viimast oli juba niigi....
Mitte et ma nii väga pettunud oleks olnud, sest kinno minek ise oli juba peaaegu, et sündmus. Muidugi sõime popkorni ja jõime kokat ka. Aga vähemalt nüüd on kinoisu mõneks ajaks rahuldatud.

Mardisandid

Eilne mardilaupäev algas sellega, et igaks juhuks otsis Jaanus sahvrist välja kogu me kommivaru. Ikka mardisantide pärast. Mina muidugi mõtlesin, et kes meile siia ikka santi mängima tuleb. Aga näed, võta näpust. Kui me pealelõunased külalised olid ära läinud ja meie Kristjaniga üleval korrusel olime- tema vannis, mina niisama toimetas- oli äkki hirmus klobin. Suutsin vaid mõelda, et nüüd on vist Kristjan vannist välja kukkunud ja tuiskasin vannituppa. Sealt vaatasid mulle vastu kaks suurt ja rahulolevat silma. Ei midagi minu stsenaariumi kohast.
Ja siis kuulsin Jaanuse lõbusat häält "mardisandid". Nii oligi- esik oli täis laulvaid-itsitavaid tüdruk-poisse. Laulsid omad laulud ära ja Jaanus saigi väljaotsitud komme jagada. Nii lahe. Mina vaatasin ülevalt korruselt trepi otsast ja mõtlesin, et varsti lähevad võib-olla Kristjan ja sõber-Mark ka naabritele nalja-santi tegema :)

Reede fluidum

Nii mõnus on reede õhtu- nagu praegu. Jaanus ja Kristjan teevad koos süüa, mina õmblesin katkiläinud kindaid, väljas on null kraadi jahedust, aga toas on mõnus soe. Kui tahtmist on, siis saab varsti ahju alla tule teha ja leeki nautida.
Nii vähe ongi õnneks vaja.

Juustusaia sõltuvus

Nii, mis on sinu sõltuvus? Minu sõltuvus on hommikune juustusai kohviga. Ja mitte niisama. Kui võimalik, eriti kodustes tingimustes, siis sai peab olema kirde sai, või Saaremaa oma ja juust eesti juust, soovitavalt viilutatud.
Hommikune juustusai kohviga ja päev võib alata......

Joodiklilled

Eelmisel nädalal käisin Nõmme turul sisseoste tegemas. Olin just ära ostnud vajaliku lihatüki, möödusin lilleletist. Minu tähelepanu köitsid ülimalt ilusad oranzid pika varrega lilled. Müüjaks selline ehtne heas mõttes Nõmme mutt, kes teenib pensionile veidi lisaraha.
Minu küsimuse peale: palju lilled ka maksavad, vaatas ta mind oma lahkel ilmel pealaest jalatallani üle ja teatas sirge selja ja sorava häälega 50 krooni kimp. Ma muidugi kohe kauplema, et kui ma ostan kaks kimpu, palju siis maksab. Tädi vastu: no siis teeme viis krooni alla.
Muidugi oleks ma saanud ca 100 krooni eest kõik need lilled, mis tal seal hetkel olid ja ka need lilled mida ta järgmine kord müüma oleks tulnud. Ilmselgelt oli 100 krooni nende lillede eest palju. Aga lohutasin ennast mõttega, et kindasti olen ma 100 krooni mõttetuma asjagi peale silma pilgutamata kulutanud. Tõenäoliselt paistsin ma talle maksujõuline. Ja mina piisavalt kaastundlik, et sealt ostamata lahkuda. Nii ma saingi hirmkalli raha eest hirmilusad lilled. Koju tulles panin lilled vaasi nagu ikka. Ja suur oli mu imestus, kuidas ühed lilled vett joovad. Ma ütleksin silmnähtavalt. Nüüd on nad meie juures juba nädalakese olnud ja väsimuse märgid on ilmsed. Oleks pidanud neid rohkem jootma.
Sellepärast mulle muide ei meeldigi lilled, et ma ei suuda neid ära visata.

Super sushi

Päeval sähvatas mõte, et teeks õhtul sushit. Niikuinii on pühapäevaga nii, et eriti ennast ei liiguta ja kõht väga tühjaks ei lähe, aga midagi tahaks ikka näksida.
Ettevalmistuseks nori lehed, keedetud riis (sobib maailma hästi Veski Mati pudruriis. Just parasjagu jubedalt kleepuv), värsket kurki, praetud muna, lõhekala fileed ning kalamarja. Ja start.
Oijubehea tuli. Kristjan sõi ka, kuigi talle pakkusid muidugi pulgad rohkem huvi, kui sushi ise. Jaanusele maitses ka.
Mõni nõuanne/tähelepanek järgmiseks korraks. Et kahele, no ütleme kahele ja poolele, piisab 200 g toorest riisist. Kõik sushi sisse pandavad asjad peab hoolikalt ette valmistama ja valmis panema. Pärast pole võimalik enam väga midagi otsida. Vajalik on veekauss, et riisist kleepuvaid näppe loputada. Pigem panna vähem kui rohkem riisi, täidist (eriti kala) võib alati rohkem olla. Mõnusa maitse annab kalamari. Keeduriis olgu pigem magedam, kui soolane, sest soja kaste koos wasabiga teeb oma töö.
Kõrvale sobib väga hästi õlu.

Lestaroog

Et pere õhtuks söönuks saaks, siis tuleb võtta umbes viis lesta. Neid võib lasta tuua kas Raulil Hiiumaalt või soetada Mustamäe tee kalaputkast.
Kalad puhastada, lõigata pooleks, laduda vormi kihiti sibula, või, soola ja kiluvürtsiga. Vormile kaas peale ja siis kas päris ahju (nagu meie täna) või lihtsalt ahju küpsema. Nii umbes 20 minutit. Kõrvale võib keeta kartulit või süüa leiba. No õlu on muidugi boonus. Ja siis on pärast sööki tunda, kuidas kõht nurru lööb....

Tarkus

Olen kuulnud igasuguseid tarkusi- Kui kaotad, ära kaota õpitud. Või kui saad aru tehtud veast, siis hakka seda kohe parandama. Või usalda jumalat, aga lukusta oma auto. Või ära topi oma nina teiste asjadesse. Või suhtu armastusse ja söögi valmistamisse hulljulge andumusega. Ja nii edasi.

Üks tõetera, mille jõust ja väest ma reedel aru sain, kõlab nii- Õpi iga päev midagi uut.
Kui ma olin tööalaselt ennast ületanud ja teinud enda jaoks ära võimatu, siis energia, mis ma sellest sain, kestab veel tükk aega. Õppisin sellest väga palju ja tunne on selline nagu oleks oma tasemelt sammu kõrgemale astunud. Võimas :)

Seened vol 2

Paar sissekannet allpool kirjeldasin, kuidas meie seenelkäik fiaskoga lõppes. Aga lisasin ka, et alla me ei anna ja läheme kindlasti järgmisele katsele. Nüüd on seal siis jälle käidud. Olgu öeldud, et tee sinna on pikk ja jube narr on ikka tühjade kätega tagasi tulla.

Aga seekord oli seenejumal meie pool. Või oli see kuuseis või mingi muu soodustegur. Igaljuhul tulime tagasi koju kahe ämbritäie seentega. Enamuses meie mõlema lemmikud kuuseriisikad.

Aga nojah. Mina ja võõras mets. Mul on kohe ju alguses selline tunne, et ma eksin ära. Nii juhtuski. Pabin oli sees, et enam ei saanud aru ööd ega mütsi, kus ma olen. Helistasin Jaanusele, ühe käega hoidsin telefoni ja teisega lõikasin veel kuuse alt riisikat. Hirm oli suur, aga seent metsa ka ei tahtnud jätta.
Nii nagu mul on mere ees aukartus, nii ka metsa ees. Kui lähed hullult suurte ämbritega metsa suurt saaki saama, siis tavaliselt ei saa. Ja kui võtad sellised pisikesed süljetopsid kaasa, siis jälle metsaalune vohab seenetest. Alati peab piisavalt tarkust olema, et ahneks ei läheks.

Nüüd ilutsevad meie sahvririiulil pisikesed marineeritud seenepurgid. Nagu Koppel ütleks: nunnundusefaktor ületab igasugused piirid!

Pärlid

Mõni aeg tagasi saime lõpuks Kadri juures käidud ja ta näitas meile, kuidas endale ise pärlitest kena keed teha. Mul oli tehatahtmise soov ammu olemas, aga tegudeni ei olnud jõudnud.

Ega siit pikka juttu ei tulegi, panen oma kätetöö pildina üles. Minu arust näeb see kaelas veel parem välja, kui pildi peal.

Kadri juures käik lõppes sellega, et olen nii mõnegi pärli internetist tellinud. Jääb üle oodata seda rahulikku aega, et mõni kee valmis meisterdada.

Kristjan

Mõned päevad tagasi üritas poja oma keeles midagi öelda. Kuulasin ja mõtlesin, mida ta tahab öelda. Ühel hetkel tabasin ära- ta ütles oma nime.
Siiani osutas ta käega endale kõhule ja ültes enda kohta lihtsalt "see". Nüüd siis tuli nimi ka. Ja see kõlab järjest rohkem Kristjani moodi.

Seenefiasko

Küll me ikka läksime Jaanuse ja Kristjaniga metsa suurt kala püüdma. Endalegi teeb praegu nalja, kuidas me haledalt sisse kukkusime ja suurt saaki ei saanud. Kuigi varustus oli viimase peal. Naljatilgad :)
Niisiis oli tulemuseks mõni aeg eksimist, neli puravikku, läbimärjad riided ja osoonimürgitus. Aga tundub, et me pole veel lõpuni alla andnud ja läheme kindlasti uuele katsele.
Mõni seenepurk peab ikka sahvris olema, et tähtsamaid tähtpäevi tähistada.

08 08 08

Täna ongi see maagiline päev. Linn oli pulmaautosid täis, ainult ilm ei soosinud tänaseid abiellujaid. Juba hommikul pool kümme nägin Õnnepalee eest hobukaarikut välja sõitmas, vihmast norgus pruutpaar sees istumas. Kuidagi kurb tundus see algus.

Meie pidasime eile oma esimest pulma-aastapäev. Kuupäev sai rihitud Kristjani ja Jaanuse sünnipäeva vahele ning sõrmuse sisse kirjutati 07 aug 07.

Jaanusele, Paulile ja Andrusele tänaseks palju õnne sünnipäevaks.
Kniks.