Sügisball

Lapsukesed sai eile õhtul unne rivistatud, et hakata nautima Eesti filmiloomingu pärli. Ootused olid suured, liiga suured. Nagu Eesti filmile kohane... no ma ei saa neid Ain Hanschmidti sõnu siia kirja panna, kuigi väljendaksid kõike väga hästi.

Niisiis minu kokuvõte- 1) vähe sõnu ja dialoogi, et saaks rahulikult mööda rahvusvahelisi filmifestivale käia, 2) kui keegi midagi ütleb, seda vähestki, siis ei saa aru. Lihtsalt ei saa aru, sest sõnad tulevad ootamatus kohas, 3) selline lõputa ja mittekuhugi viiv lugu, 4) hea, et me seda kinno ei läinud vaatama.

2:2

Täiesti arvestatavatel põhjustel ei ole ma pea kuu aega midagi blogitanud. Aga põhjuse tagajärg on nüüd käes ja vaatab teinekord mulle otse silma sisse. Vahest lähevad kaks pisikest silma küll veidi kõõrdi, aga seda armsam on.
Täna astusime ka vallavalitsusest läbi ja registreerisime lapse sünni. Maimukesele sai nimeks Kirke. Olen kuulnud erinevaid tähendusi sellele nimele- päikesejumala Heliose tütar ja et sellist nime kandis Aiaie saarel elanud noor ja kaunis nõid. Igatahes on tibu täitsa Kirke nägu. Ja Kirke sünniga seoses kuulutan koduse sugudevahelise seisu viigiks- 2:2

Tubased tegemised

Kui tali on õues, siis on hea soojas toas ilusaid asju teha. Kui hakkasin oma pärlijuttu ajama, siis ema teatas, et tal on omakorda oma ema vanad pärlid kusagil tallel. Aga kuna need on katki läinud, siis on neid parandatud ja ei näe just kõige paremad välja.

Egas muud, kui lõpuks sain käärid pärlipaelale sisse. Pesin pärlid puhtaks, lükkisin tamiili külge, panin uue kinnise ja valmis saigi. Midagi keerulist muidugi ei olnud, sest kõik mis oli, panin tagasi. Lisaks läksid käiku Jaanuse näpitsad ja traadilõikajad. Aitäh talle selle eest.

Eputamiseks panen pildikese ka juurde. Aga ega seda ilu ikka kaamerasse ei püüa. Pean tunnistama taas, et originaalis näevad kenamad välja, kui päriselus

Tali hakkas tulema

See nädal näitas talve märke. Ma ei hakka tänasest, pühapäevasest ilmast kirjutama. Seda teevad niikuinii kõik lehed ja muu meedia.

Aga nädala keskel oli juba veidi talve moodi. Olime just Kristjaniga koju tulnud ja õue läinud, kui hakkas lund sadama. Ilm oli selline mõnus porine-tatine-kleepuv. See "mõnus" muidugi Kristjani jaoks. Ta läks lähimasse poriloiku ja hakkas seal toimetama. Ega ma teda ei seganud ka.

Tulemus on selline....

Ehitusmees

Käbi ei kuku kännust kaugele....

Kuivatatud õunad

Selle aasta õunsaak oli nii suur, et osa õunu otsustasime ära kuivatada. Muidugi oli idee autor ja peamine elluviija Jaanus. Ta ehitas vajaliku resti, töötas välja tehnoloogia ja siis - tuld!
Selline nägi välja õunakuivatusrest koos õuntega enne kuivatamist....













......ja sellised olid õunad pärast päevi ahju otsas olles. Oeh. Need maitsevad väga hästi ja tuletavad lapsepõlve meelde.



Tähelepanelik vaataja leiab lisaks kuivanud õuntele veel ühe erinevuse- üks rida on kuivamise käigus täitsa ära kuivanud, sõna otses mõttes. Ilmselt käis seal nii mõnigi ahjualune pika keelega limpsimas....

Minu sünnipäev

Mul oli eile sünnipäev. Selline poolkõva juubelihõnguline. Sai kooki ja jooki ja kingitusi ja meelespidamisi ja õnnitlusi. Nagu ikka sünnipäevadel.
Kolleegidele tegin ka väikese istumise ja enne tööle tulekut käisin poest läbi. Kuna klaaside kokkulöömiseks oleks vaja sampust, siis seda plaanisingi osta. Selveris jalutades tuletati aga valjuhääldist meelde, et alkoholi enne kümmet ei müüda. Nii ei jäänud muud üle, kui osta cocat ja limpsi. Ega kolleegid ka võlgu ei jäänud. Nad tuli oma joogiga- printsessi lastesampusega.

James Bond

Käisime ja vaatasime selle imefilmi ära. Saime lapsehoidjalt veel ekstra linnaloa aega ja ühildasime selle väljas söömisega. Aga siis filmist. Ma ei saanud üldse aru, millest jutt käis. Minu arvates oleks pidanud Bond vähemalt kolm korda juba surma saama, aga ta väljus olukordadest ikka suhteliselt sirge ülikonnaga. Ainuke vaadatav asi olid eriefektid. Jäi küsimus, et kuhu siis edasi? Mis oleks järgmine Bondi tase? Ulme? Seda viimast oli juba niigi....
Mitte et ma nii väga pettunud oleks olnud, sest kinno minek ise oli juba peaaegu, et sündmus. Muidugi sõime popkorni ja jõime kokat ka. Aga vähemalt nüüd on kinoisu mõneks ajaks rahuldatud.

Mardisandid

Eilne mardilaupäev algas sellega, et igaks juhuks otsis Jaanus sahvrist välja kogu me kommivaru. Ikka mardisantide pärast. Mina muidugi mõtlesin, et kes meile siia ikka santi mängima tuleb. Aga näed, võta näpust. Kui me pealelõunased külalised olid ära läinud ja meie Kristjaniga üleval korrusel olime- tema vannis, mina niisama toimetas- oli äkki hirmus klobin. Suutsin vaid mõelda, et nüüd on vist Kristjan vannist välja kukkunud ja tuiskasin vannituppa. Sealt vaatasid mulle vastu kaks suurt ja rahulolevat silma. Ei midagi minu stsenaariumi kohast.
Ja siis kuulsin Jaanuse lõbusat häält "mardisandid". Nii oligi- esik oli täis laulvaid-itsitavaid tüdruk-poisse. Laulsid omad laulud ära ja Jaanus saigi väljaotsitud komme jagada. Nii lahe. Mina vaatasin ülevalt korruselt trepi otsast ja mõtlesin, et varsti lähevad võib-olla Kristjan ja sõber-Mark ka naabritele nalja-santi tegema :)

Reede fluidum

Nii mõnus on reede õhtu- nagu praegu. Jaanus ja Kristjan teevad koos süüa, mina õmblesin katkiläinud kindaid, väljas on null kraadi jahedust, aga toas on mõnus soe. Kui tahtmist on, siis saab varsti ahju alla tule teha ja leeki nautida.
Nii vähe ongi õnneks vaja.

Juustusaia sõltuvus

Nii, mis on sinu sõltuvus? Minu sõltuvus on hommikune juustusai kohviga. Ja mitte niisama. Kui võimalik, eriti kodustes tingimustes, siis sai peab olema kirde sai, või Saaremaa oma ja juust eesti juust, soovitavalt viilutatud.
Hommikune juustusai kohviga ja päev võib alata......

Joodiklilled

Eelmisel nädalal käisin Nõmme turul sisseoste tegemas. Olin just ära ostnud vajaliku lihatüki, möödusin lilleletist. Minu tähelepanu köitsid ülimalt ilusad oranzid pika varrega lilled. Müüjaks selline ehtne heas mõttes Nõmme mutt, kes teenib pensionile veidi lisaraha.
Minu küsimuse peale: palju lilled ka maksavad, vaatas ta mind oma lahkel ilmel pealaest jalatallani üle ja teatas sirge selja ja sorava häälega 50 krooni kimp. Ma muidugi kohe kauplema, et kui ma ostan kaks kimpu, palju siis maksab. Tädi vastu: no siis teeme viis krooni alla.
Muidugi oleks ma saanud ca 100 krooni eest kõik need lilled, mis tal seal hetkel olid ja ka need lilled mida ta järgmine kord müüma oleks tulnud. Ilmselgelt oli 100 krooni nende lillede eest palju. Aga lohutasin ennast mõttega, et kindasti olen ma 100 krooni mõttetuma asjagi peale silma pilgutamata kulutanud. Tõenäoliselt paistsin ma talle maksujõuline. Ja mina piisavalt kaastundlik, et sealt ostamata lahkuda. Nii ma saingi hirmkalli raha eest hirmilusad lilled. Koju tulles panin lilled vaasi nagu ikka. Ja suur oli mu imestus, kuidas ühed lilled vett joovad. Ma ütleksin silmnähtavalt. Nüüd on nad meie juures juba nädalakese olnud ja väsimuse märgid on ilmsed. Oleks pidanud neid rohkem jootma.
Sellepärast mulle muide ei meeldigi lilled, et ma ei suuda neid ära visata.

Super sushi

Päeval sähvatas mõte, et teeks õhtul sushit. Niikuinii on pühapäevaga nii, et eriti ennast ei liiguta ja kõht väga tühjaks ei lähe, aga midagi tahaks ikka näksida.
Ettevalmistuseks nori lehed, keedetud riis (sobib maailma hästi Veski Mati pudruriis. Just parasjagu jubedalt kleepuv), värsket kurki, praetud muna, lõhekala fileed ning kalamarja. Ja start.
Oijubehea tuli. Kristjan sõi ka, kuigi talle pakkusid muidugi pulgad rohkem huvi, kui sushi ise. Jaanusele maitses ka.
Mõni nõuanne/tähelepanek järgmiseks korraks. Et kahele, no ütleme kahele ja poolele, piisab 200 g toorest riisist. Kõik sushi sisse pandavad asjad peab hoolikalt ette valmistama ja valmis panema. Pärast pole võimalik enam väga midagi otsida. Vajalik on veekauss, et riisist kleepuvaid näppe loputada. Pigem panna vähem kui rohkem riisi, täidist (eriti kala) võib alati rohkem olla. Mõnusa maitse annab kalamari. Keeduriis olgu pigem magedam, kui soolane, sest soja kaste koos wasabiga teeb oma töö.
Kõrvale sobib väga hästi õlu.

Lestaroog

Et pere õhtuks söönuks saaks, siis tuleb võtta umbes viis lesta. Neid võib lasta tuua kas Raulil Hiiumaalt või soetada Mustamäe tee kalaputkast.
Kalad puhastada, lõigata pooleks, laduda vormi kihiti sibula, või, soola ja kiluvürtsiga. Vormile kaas peale ja siis kas päris ahju (nagu meie täna) või lihtsalt ahju küpsema. Nii umbes 20 minutit. Kõrvale võib keeta kartulit või süüa leiba. No õlu on muidugi boonus. Ja siis on pärast sööki tunda, kuidas kõht nurru lööb....

Tarkus

Olen kuulnud igasuguseid tarkusi- Kui kaotad, ära kaota õpitud. Või kui saad aru tehtud veast, siis hakka seda kohe parandama. Või usalda jumalat, aga lukusta oma auto. Või ära topi oma nina teiste asjadesse. Või suhtu armastusse ja söögi valmistamisse hulljulge andumusega. Ja nii edasi.

Üks tõetera, mille jõust ja väest ma reedel aru sain, kõlab nii- Õpi iga päev midagi uut.
Kui ma olin tööalaselt ennast ületanud ja teinud enda jaoks ära võimatu, siis energia, mis ma sellest sain, kestab veel tükk aega. Õppisin sellest väga palju ja tunne on selline nagu oleks oma tasemelt sammu kõrgemale astunud. Võimas :)

Seened vol 2

Paar sissekannet allpool kirjeldasin, kuidas meie seenelkäik fiaskoga lõppes. Aga lisasin ka, et alla me ei anna ja läheme kindlasti järgmisele katsele. Nüüd on seal siis jälle käidud. Olgu öeldud, et tee sinna on pikk ja jube narr on ikka tühjade kätega tagasi tulla.

Aga seekord oli seenejumal meie pool. Või oli see kuuseis või mingi muu soodustegur. Igaljuhul tulime tagasi koju kahe ämbritäie seentega. Enamuses meie mõlema lemmikud kuuseriisikad.

Aga nojah. Mina ja võõras mets. Mul on kohe ju alguses selline tunne, et ma eksin ära. Nii juhtuski. Pabin oli sees, et enam ei saanud aru ööd ega mütsi, kus ma olen. Helistasin Jaanusele, ühe käega hoidsin telefoni ja teisega lõikasin veel kuuse alt riisikat. Hirm oli suur, aga seent metsa ka ei tahtnud jätta.
Nii nagu mul on mere ees aukartus, nii ka metsa ees. Kui lähed hullult suurte ämbritega metsa suurt saaki saama, siis tavaliselt ei saa. Ja kui võtad sellised pisikesed süljetopsid kaasa, siis jälle metsaalune vohab seenetest. Alati peab piisavalt tarkust olema, et ahneks ei läheks.

Nüüd ilutsevad meie sahvririiulil pisikesed marineeritud seenepurgid. Nagu Koppel ütleks: nunnundusefaktor ületab igasugused piirid!

Pärlid

Mõni aeg tagasi saime lõpuks Kadri juures käidud ja ta näitas meile, kuidas endale ise pärlitest kena keed teha. Mul oli tehatahtmise soov ammu olemas, aga tegudeni ei olnud jõudnud.

Ega siit pikka juttu ei tulegi, panen oma kätetöö pildina üles. Minu arust näeb see kaelas veel parem välja, kui pildi peal.

Kadri juures käik lõppes sellega, et olen nii mõnegi pärli internetist tellinud. Jääb üle oodata seda rahulikku aega, et mõni kee valmis meisterdada.

Kristjan

Mõned päevad tagasi üritas poja oma keeles midagi öelda. Kuulasin ja mõtlesin, mida ta tahab öelda. Ühel hetkel tabasin ära- ta ütles oma nime.
Siiani osutas ta käega endale kõhule ja ültes enda kohta lihtsalt "see". Nüüd siis tuli nimi ka. Ja see kõlab järjest rohkem Kristjani moodi.

Seenefiasko

Küll me ikka läksime Jaanuse ja Kristjaniga metsa suurt kala püüdma. Endalegi teeb praegu nalja, kuidas me haledalt sisse kukkusime ja suurt saaki ei saanud. Kuigi varustus oli viimase peal. Naljatilgad :)
Niisiis oli tulemuseks mõni aeg eksimist, neli puravikku, läbimärjad riided ja osoonimürgitus. Aga tundub, et me pole veel lõpuni alla andnud ja läheme kindlasti uuele katsele.
Mõni seenepurk peab ikka sahvris olema, et tähtsamaid tähtpäevi tähistada.

08 08 08

Täna ongi see maagiline päev. Linn oli pulmaautosid täis, ainult ilm ei soosinud tänaseid abiellujaid. Juba hommikul pool kümme nägin Õnnepalee eest hobukaarikut välja sõitmas, vihmast norgus pruutpaar sees istumas. Kuidagi kurb tundus see algus.

Meie pidasime eile oma esimest pulma-aastapäev. Kuupäev sai rihitud Kristjani ja Jaanuse sünnipäeva vahele ning sõrmuse sisse kirjutati 07 aug 07.

Jaanusele, Paulile ja Andrusele tänaseks palju õnne sünnipäevaks.
Kniks.

Puhkuse lainel

Mul on puhkus. Üle pika aja nö ametlik, mitte lapsega seotud. Kuna Jaanus alustas oma puhkust Ungarisse minekuga, siis kihutasin mina Karepale. Ütlesin emale-isale ka, et ma tulen puhkusele, mis tähendab, et ma ei tahaks eriti kodutöödeski abiks olla, et ei peaks lõunasöögi peale mõtlema ja et saaks lapse vabalt hoovi ringi jooksma lasta. Ja just sellist puhkust ma neli päeva ka sain. Isa vaatas õues enamus aja Kristjani järgi, ema tegi head-paremat süüa, reedel oli rannailm, laupäeval sai Rakveres soppamas käidud, vihmapüha peetud ja raamatuid-ajalehti loetud, pühapäev oli saunapäev (see oli mul üle väga pika aja ülimegamõnus saunakogemus taas). Ja nii see aeg otsa saigi. Täna tulin jälle koju ja kuidagi väga hubane oli tuppa tulla. Oma Kodu.

Visa hing

Peaaegu kahe-aastane tegelane on üks piisavalt visa hing. Ise, kõike tahaks ise teha. Kui lähed küsimata appi, siis on jonn lahti. Riideid oskab ise seljast ära võtta juba mõnda aega, mõnda eset oskab ise ka selga panna. Jalatsite, eriti kummikute jalga panemiseks on uskumatu tehnoloogia. Krõpsuga sandaalid jalga ja jalast ära on juba käkitegu.

Jaanus ütles, et ma ikka pilte ka paneks. Seega riietumise stiilinäited on nüüd ka nö must-valgel olemas. Antud pildil valmistume ujuma minekuks- ujumismüts pähe ja püksid jalga :)

Koriluse lainel

Nüüd on see siis käes. Maasikad sai just eile ära ostetud, seenele mineku plaan on päevakorras, kalad on merest ära püütud, kurkide tegemise aeg seisab veel ees. Tomati-sibula kaste ootab küpseid tomateid ja värskeid sibulaid. Äkki tuleb õunu ka....
Kui me oma tühjade purkide laviini vaatasime, siis tuli õud peale, et neid on nii kohutavalt palju. Suhteliselt suure tõenäosusega saavad need suve jooksul täis ja siis tuleb seda kupatust kusagil hoida, et kõik säiliks. Kas ma nurisesin? Ei-ei. Ma lihtsalt kirjeldasin tekkinud olukorda.
Ja siis mõnel pühapäeva hommikul teed pannkooki ja kühveldad sinna peale hunniku enda tehtud õuna- või maasikamoosi. Nammi-nammi.....

24

See on üks väheseid seriaale, mida ma huviga vaatan. Tänaseks on neljandast hooajast näidatud kahte seeriat. Kuna esitlus toimub laupäeva õhtul, siis muidugi suutsime viimase vahele jätta. Vahepeal tundus, et televisoon ja õlle-liha tootjad on omavahel äss diili teinud. Telekast midagi vaadata ei ole, järelikult tuleb minna õue sööma-jooma. Nüüd on ETV omapärase otsuse teinud ja nii popi seriaali laupäeva õhtule lükanud. No tule taevas appi!

Väikese kavalused

Ühel päeval oli vaja Kristjani pluusile ette õmmelda nööp, oranži niidiga. Minu ümmarguses õmbluskastis sellist värvi niiti ei olnud. Jaanus tuli appi oma kavalusega. Et kui tema väike oli ja sinisel koolipluusile oli vaja nööpi õmmelda, siis valge niidiga nööp ette, pärast sinise vildika või pastakaga niit üle joonistada. Kui ta seda rääkis, siis ta ise oli kavala krutskit teinud pioneeri nägu.

Minu lapsepõlve kavalused olid hoopis hirmsamad ja kurja kuulutavama tulevikuga. Nimelt olid meil kodused tööd kolme õe vahel ära jagatud- kes pidi mis päeval märja lapiga toimetama ja kes millal põrandat pühkima. Nii tuli mulgi, pesamunal, vahest hari kätte võtta ja esikust liiv kokku korjata. Mõeldud tehtud- liiv hunnikusse ja niuti vaiba serva alla. Ja kui ema mu kavaluse leidis, siis ütles ta ikka, et kes nii teeb, sellest saab tulevikus laisk ja lohakas perenaine. Mine võta nüüd kinni, ütles ta seda hirmutamiseks või tõena, aga ega ma just kõige tublim koristaja praegugi ei ole. Ilmselgelt ma oma noorpõlve kavalust enam ei rakenda.

Jaanipäeva järg

Kui me eile õhtul Läänemaalt tagasi jõudsime, siis millegipärast ei olnud Kirstjanil koju jõudes just kõige parem tuju. Kiun ja jonn olid õhus ja Jaanus teatas, et tema läheb nüüd kalale. Egas midagi- meest sõnast, härga sarvest.
Jalutasime Kristjaniga õues, tema rohkem veeloigus. Tuppa jõudes olid kummikud seest vett täis ning kogu ihupesu tuli välja vahetada.
Toimetasin köögis, kui nägin Jaanust tulemas. Uskumatu- tal oli midagi näpu otsas. Ja see oli Kala nimega Haug.

Kohe kaaluti ja mõõdeti, roogiti ja keedeti ja küpsetati ja siis kogu pere ümmarguse söögilaua taha ja mõne aja pärast olid alles tühi supipott ja natuke kalapraadimise lõhna. Praegugi tunnen Pavlovi refleksi tekkimas.....

Mees naistest

Anne nr. 6/2008 lk. 54 küsimus: "Naiselikul ja mehelikul loogikal on erinevus. Milles see avaldub?"

Vastus: ".... kas teate näiteks mõnda naist, kes teaks peast mõnegi jalgpallimeeskonna rivistust? Küll aga teavad nad une pealt kõiki näitlejaid, kes seriaalis "Jalgpallurite naised" jalgpallureid mängivad. Müstika."

Ajakiri Anne versus Lauri Laubre.

Surfihooaja avamine

Täna sai pidulikult surfihooaeg avatud. Kihutasime Pärnu taha Kullipesa randa. See pidavat oleva Pärnu Surfiklubi hallata ja hooldada. Igati kena avalik rand.
Kristjan oli ka tubli. Kihutas kohe mängima seal olnud teise lapse mänguasjadega ja oli pahane, kui ta pidi need tagasi andma. Õnneks pidas ta kogu seal oldud aja kenasti vastu. Vahepeal söödud kirsid ja küpsis olid liivalisandiga, aga teda see vist ei häirinud.
Ja mida veel ühelt surfipäevalt tahta- õige tuul, soe, päike, natuke rahvast. Superluks.

Kui meenutada mõnda muud hooaja algust, siis ikka meenub üks 10.aprill aastate tagant, kui Vahur ja Jaanus Rohukülas jääpankade vahel alustasid. Nagu Jaanus täna ütles, siis sadamast vasakule ei saanud minna, sest seal oli meri veel jääs. Aga paremal pool olid praamid vee lahti lükanud. Prrrr.....

Lühidalt- jalgpall

No kes ei vaataks praegu jalgpalli! Isegi Kristjani pea 70 aastane hoidja proua Malle ütles "ma ei ole mingi jalgpallifänn, aga ikka ma avastan ennast igal õhtul mänge vaatamas". Mina vaatan ka. Mõnikord vaatan ära hümnid ja siis ma juba magan, vahest jõuan esimese poolaja lõpuni vastu pidada. Aga ega oluline ei olegi minu vastupidamine, vaid see mis platsil toimub. Eilne Türgi-Horvaatia mäng. Müstika, ma ütlen. Kimada 120 minutit, et mitte öelda kaks tundi, mööda väljakut ringi. Müstika, ma ütlen. See, kuidas Türgi viimase tuhande minuti peal värava lõi. Müstika, ma ütlen. Penaltid. Ka kõige külmema närviga mängijad võivad vahel mööda lüüa. Ma kordan ennast taas, aga müstika, ma ütlen.

Millegipärast meenuvad Eesti meeste võrgumansa pääs Euroopa Meistrivõistluste finaali ja korvpalli Eesti Meistrivõistluste viimane finaalmäng, mille Rock võitis. Sport on lahe!

Ja kui Miljonimängus oleks miljoniküsimus, et millal võeti jalgpallis kasutusele kollased ja punased kaardid, siis ma teaks vastust! See oli Mehhiko MM 1970. Hannes Võrno naerataks :) Ja mina ka :)

Kurgisalat

Olen läbi talve kurgisalatisse kurke lõiganud lapse huvidest lähtuvalt- ikka neljakandilised, et oleks hea kahvlit sisse torgata ja suhu pista. Nüüd on laps suurem ja minu eelistused muutunud või õigemini tagasi paika loksunud.
Kui te tahate kõige paremat kurgisalatit saada, siis tuleb teha seda minu isa kombel. Võtta kauss, koorida kurk (eelistatud lühikesed kurgid), lõigata pigem õhukesed seibid, raputada soola peale, sedada noaga läbi. Võtta kausist suurem taldrik ja see kausi peale kummuli keerata ning kurgid läbi raputada (tugevalt ja üsna mitu korda). Lisada võib maitse järgi hakitud tilli. Ja nüüd kõrvale ükskõik mida või mitte midagi ja see söök maitseb imehea.

Kristjani tegemisi

Ei püsi vist ükski laps paigal. Sama Kristjaniga. Hommikused toimetused sellised, et mina lähen üles riidesse panema ja Kristjan jääb alla toimetama. Alla tulemise vaatepilt võtab vahest naerust kõveraks. Eile oli ta ennast pesuväele riidest lahti koorinud, üles leidnud oma kummikud ja need valesse jalga toppinud, esikukapist leitud issi suusamütsi pähe tõmmanud ja kuna ta ulatub nüüd uksi avama, siis wc-st potipesuharja võtnud. Nii ta siis mööda esikut ja elutuba toimetas. Kui ta mind naeramas nägi, siis oli tal endalgi väga lõbus olla :)


Ühel kenal laupäeval käsime loomaaias. Meil oli Jaanusega sinna minemise mõte juba mõnda aega meeles mõlkunud, aga tegudeni ei jõudnud. Nüüd siis helistas mu õde Katariinarosaalie ;) ja teatas, et nemad on minemas. Me siis ka. Õigemini mina ja Kristjan, sest Jaanus läks Paide rallit sõitma.
Algus oli hea. Kristjan istus kärus ja sõit läks lahti ning tempo oli paras. Mõne aja pärast väsis ta ära ja teda hakkasid huvitama hoopis kivid, teised lapsed ja teiste laste jäätised. Sealt edasi kulges me tee üsna vaevaliselt. Lõpuks jõudsime ikka autoni ja siis ka koju. Muidugi magas väsinud mees mõnusa lõunauinaku.
Mina ise olin loomaaias kuidagi pettunud. Selline kurb ja trööstitu kohati. Lisaks liiga vähe suunavaid silte ning mingit head teed liikumiseks ka ei olnud. Ikka pidi tiirutama ja võib-olla jäid mõned põnevad loomad nägemata.
Aga nüüd on loomaaias käidud ja aru saadud, et Kristjan oli selle ürituse jaoks natuke väike.

Pühade müristus

Kui nädalasse satub mõni püha, siis on ikka ajaarvestus sassis ja elu justkui peapeale pööratud. Ei olnud ka seekord erand.
Kolmapäeva õhtul kihutasime ema sünnipäevale. Juba mitmendat aastat tähistatakse ema päris jaanuari sünnipäeva 30ndal aprillil koos maitulega. Arusaadav ka. Kevadel on mõnusam juba õues olla ja toimetada ning kõik sõbrad-tuttavad kokku kutsuda. Talvine külm ilm seab oluliselt rohkem piiranguid.
Neljapäeva. Ärgates oli muidugi laupäeva tunne ja selle tunde ajel krahmasin voodist pesu, et puhas asemele panna. No saadagu aru- laupäev on ju saunapäev ja nii megamõnus on puhta ihuga puhaste linade vahele pugeda. Tüng.
Saanud segadusest selgusele sügelesid näpud ikka ja selle tulemus oli kerkiv pärmitaigen. Taignategu ja küpsetus oli ikka tõsine päevatöö. Vahepeal jõudsin tuba koristada, sest lõpuks oli tegu kaduneljapäevaga, poes käia, koristada, lõunat teha ja jälle koristada.
Leppime kokku, et pirukad tulid välja maailma parimad. Singiga ja magusad kaneeli-õuna-meega. Ma muidugi ei tea, kas mind just Haapsalu kaubamaja küpsetusosakonda oleks tööle võetud, aga ikkagi.
Reede. Törtsuke tööd Pärnus.
Ja siis algas tavaline nädalalõpp.

Laupäevak Läänemaal

Käisime nädalavahetusel Läänemaa kandis tööd tegemas. Ega see majapidamine kerge ei ole, kui asub natuke kaugel, kõik tahab korraga niitmist, lõikamist, riisumist, muldamist.
Kontoriinimesena olid pärast kõik kummardamise lihased valusad.
Aga tööd sai jälle tublisti tehtud- vaarikad, põõsaid ja puid lõigatud, oksi purustatud, väetist pandud, natuke niidetud.

Kristjan oli ka tubli- õpetas kõik kaunistuskivid ujuma. Muudkui noppis neid lillepeenrast, ütles "hopadi" ja "ujuma" ja viskas järgmise kivi basseini.
Ja nii see aeg läkski. Kui hakkasime ära tulema, siis mina olin nii väsinud, et jätsime head inimesed Läänemaal külastamata. Aga hea sõnaga pidasime neid ikka meeles :)

Tõsised teemad

Meil oli täna Jaanusega hommisöögilauas tõsine teema käsil- Eesti majandus. Taustaks rääkis Terevisiooni stuudios Heido Vitsur. Ta rääkis nii mõnusalt ja targalt. Mitte nagu mõni poliitik. Kui tema küljes poleks Keskerakondlikku mainet, siis võib olla võtaks istuv peaminister ka teda rohkem kuulda.
Igatahes rääkis ta nii õigeid asju, et me mõlemad kiitsime teda takka. Jaanus eriti :)

Aga jutt oli asjalik. Peamine tarkusetera, mis mulle ülekõige meeldis ja mille ma siia ka kirja panen- laenuraha ja laastutuli ei kesta kaua.

Uus elu

Meil on nüüd uus elu ja korraldus- Kristjanil on oma toas oma voodi. Ja kujutatagu ette- ta on seal kolm ööd ka iseseisvalt maganud. Pigem olen mina käinud teda vaatamas, kui et tema oleks meie juurde tulnud. Isegi hommikul ei tule ta meie juurde, vaid ma lähen ja toon ta meie vahele.

Jaaah. Mulle tundub, et magamise kohalt on ta hetkel pigem minusse- läheb vara magama ja tõuseb ka vara, hommikuti voodis ei vedele, vaid hakkab kohe toimetama.

Olge tähelepanelikud, teid petetakse

Jälle pean murekirja kirjutama. Viimasel ajal satun harva poodi. Põhjus lihtne- Kristjaniga poodi minnes kuluvad kõigi närvid liiga palju. Lihtsam on endal üks ära käia ja asi ants.

Niisiis jäi poja issiga ja mina läksin kiirelt poetuurile. Üritasin kokkuhoidlik olla, no nii profülaktika mõttes :) Vaatasin toodete hindu ja üritasin meelde jätta, siis hea kassas kontrollida. Minu "väljavalituks" osutusid muna ja krevetid.
Jõudes kassasse oli mul juba eelaimdus, et sealt ei saa midagi head tulla. Nii oligi. Krevetid oli minu mälu järgi 29 krooni ja munad 22 krooni. Kassatädi lasi läbi 33 krooni ja munade eest 24 krooni. Muidugi ei olnud mõtet kassapidajaga väga õiendada. Vangutasin pead ja läksin infoletti. Sealne teenindaja ei vaevunud krevettide hinda isegi mitte järele pärima, vaid leppis minu öeldud "29 krooni millegagi" ja andis mulle raha tagasi.

Tuleb vist välja, et pead iga hinna kirja panema ja siis kontrollima. Kõik see juhtus Rimis ja mitte esimest korda. Nii et olge tähelepanelikud, kui sinna satute.

Kevadtöödele tuld!!!

Ilusate ilmadega ei saa toas istuda, ikka vaja õues mütata. Nädalavahetusel sai riisutud, oksi purustatud, lõpmatuseni kivisillutist pühitud. Silm puhkas pärast tehtud tööl.
Kui nüüd ilmad ka veel soojemaks läheksid.....

Kevad murrab täiega, pori ruulib

Eile õhtu õues olles tuli tõeline kevade tunne peale- õhus oli mulla lõhna, naabrid olid juba grilli välja tirinud ja see suitses. Jalgratturid ja jooksjad on vallutanud külavaheteed.
Varsti hakkab vist kogu elu-olu toimuma õues terrassi peal. Saaks veel Kristjanile liivakasti ka. Kaua ta ikka mullahunnikus ja prahi põletamise tünnis mängib. Kuigi ma olen veendunud- lapsele on ka need kaks viimast ääretult põnevad.

Ah jaa. Eilne esimene Kristjani poris müttamine lõppes horisontaalis mudaloigus ja kui ma siis porist ja karjuvat last kodu poole tassisin, siis möödasõitvast autost vaatas mind ja minu ponnistusi mõnusa muigega keegi ka lapsevanem. Äratundmisrõõm.

Soojus

Ma ei ole eriline sooja fänn. Selles mõttes, et minna soojale maale reisile ei ole minu esimene valik. Ikka lumi ja mäed ja päike on need, mis mind tõmbavad.
Selline soojus ja soe tuul nagu oli eile, mulle jälle meeldib. Mahe, mõnus aga mitte liiga palav.

Eile vaatasin kodu ümber, kuidas soojus hammustab tüki talve jälle ära. Kristjani kelgurada kaotab päevas pikkuses ja kõrguses meetreid ja stardipaika sätitud püstloodis redel on juba täiesti pikali kukkunud. Kevad murrab mühinal hoovi. Keegi tegi tabava võrdluse- kevade ja talve lõppmäng on alanud ja võitja on teada. Ainult võidu aeg ei ole veel teada.

Auhinnad parimatele

Sättisisn ennast teleka ette, et vaadata teatriauhindade kätteandmist. Tavaliselt on kogu muu etendus, kui auhindade kätteandmise ise, hoopis vaatamisväärsem.
Seekord ei pidanud pettuma! Tõeliselt nauditav NO99 etendus. Eriti meeldis parima naiskõrvalosatäitja Tiina Tauraite tänamine. Ja ega tänatavgi hätta ei jäänud.
Siis veel parima meesosatäitja nominentide väljakuulutamine tuules ja vaikuses.
Kord suspedes ja siis prokaatkleitides mehed, rolle vahetav Mirtel Pohla. Superluks.
Sellise NO99 stiilis etenduste puhul on minu jaoks oht, et vint keeratakse lõpuks ikka üle. Õnneks suudeti sellest hoiduda. Võib olla satun ka mõne NO teatri etendusele nüüd.

Paastumaarjapäev

Paastumaarjapäev 25. märtsil on kevade alguspäev, naistepüha, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha. Maarjapäeval joodi puna, mis tõi kogu aastaks õitseva välimuse ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema.
19. sajandil tõmmati naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Meeste kimbutamine, mängud, tembud, tantsud kuuluvad kõigi naistepühade juurde.
See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse.
Külla minnes tuli puna kaasa võtta. Maarjapuna on punaseks värvitud õlu, viin, vein või mahl. Sel päeval söödi ka punaseid marju, ülepannikooke ja karaskit. Ida- ja Kagu-Eestis söödi kuivatatud kala ja haugi. Maarjapäeva peeti haugide kudemise alguseks, mistõttu sellise toiduga tagati kalasaak. Lisaks söödi seajalgu ja anti kondid sigadele.

Olen jälle olemas

Tere tulemast tagasi!
Nii mõningi inimene, kes mu blogi ikka aeg-ajalt külastas, on teinud järelpärimisi minu sissekannete (mitte)tegemise kohta.

Nii ta on. Üritan ennast nüüd jälle nö kokku võtta ja enda asju ja elu üles kirjutada. Sest endalgi on oma kirjatükke vahest täitsa hea lugeda :)

Hetk.
Poeg. Poja on tubli ja tore sell. Ikka oskab ta mu/me närvi- ja tundekeeled pingule tõmmata ja nendel meeletult ilusaid sümfooniad mängida. Iga kord, kui suudan ta tegemiste peale pahandada, mõtlen sekund hiljem, et poleks vaja olnud. Lihtsam on tasakesti asju ajada. Ta kuulab sind hoolikamalt ja kui küsimusi küsida (nagu näiteks "said sa aru" või "oled sa nüüd hea laps"), siis noogutab lahkesti.
Nii lihtlabaselt lihtne hääle tõstmine viib kõige pealt mind ennast õue ja lisaks poja ainult naeratab oma 16 hamba naeratust.

Abikaasa. Üllatab mind jätkuvalt oma heade ja tarkade mõtetega. Lisaks muidugi superissi oma pojale. Tegelikult ongi vist poja rohkem issi-memmekas. Issiga koos tehakse ju hoopis põnevamaid asju!
Veel on abikaasa super-kokk. Viimase aja supikeetmised/hautamised meie kamin-ahjus, on keele lausa alla viinud.

Töö. Olen nüüd ennast sisse seadnud Torimäe tänava 11ndale korrusele, vaatega merele. Alguses kõigutas, nüüd saan juba rahulikult tööd teha :)
Ütleme nii, et patt oleks mitte rahul olla.